Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/02/17/314663t1he2e5.jpg)
/nginx/o/2013/10/04/2500643t1h0177.jpg)
Viimastel aastatel kümneid inimesi surma viinud Pella ja Pella-Fjord tüüpi paadid, mis on teeninud endale hüüdnime Lesetegija, tuleb ümber ehitada.
Reedel katsetasid veeteede ameti spetsialistid ning laevaehitusinsenerid Paunküla veehoidlal Pella ja Pella-Fjord tüüpi paate, mille tulemusena selgus, et kumbki paaditüüp ei vasta ei harrastusveesõidukeid käsitlevatele eurodirektiividele ega ka ehitaja poolt esitatud nõuetele.
Inimesed ise on süüdi
Eesti rannakülades tuntakse neid veesõidukeid juba aastaid “lesetegija” nimetuse all. Viimastel aastatel on Pella ja Pella-Fjord tüüpi paatides omale märja haua leidnud kümned inimesed. Nii näiteks hukkus mõne nädala eest Kolga lahele lõbusõitu tegema läinud 5-liikmeline seltskond.
Eelmise aasta novembris hukkusid Pellaga võrke välja võtma läinud Kihnu kalamehed.
“Paadi pärast pole veel keegi uppunud,” tähendas aga Vainupea kalamees Heldur Tuus, “endal peab ikka mõistust olema. Mõni käib 40 aastat Pellaga merel ega upu ära, teine läheb esimese korraga põhja.”
Tuusi sõnul algab kõik ohutustehnikast. Merele minnes peavad ilmtingimata kaasas olema päästevestid, kolm aeru, juhuks, kui üks aer peaks kaduma minema, ja köis, et üle parda kukkunu tagasi paati tõmmata.
Samal ajal tõdes Tuus, et merele minekuks on Pellad siiski natuke liiga väikesed. “Pellad on ühed parajad kööbakad küll ja pealegi on neil madalad küljed. Ilusa ilmaga võid tundide kaupa Pellaga merel ulpida, aga lainetega oleks targem merele mitte minna,” lausus Tuus.
Veeteede ameti väike- ja siseveelaevade osakonna juhataja kt Hans Nukki lõpetas katsetused pärast paari-kolme testi, kui mõlemad paadid olid vee alla vajunud ja seejärel taas tühjaks pumbatud.
Kaks inimest paadis on küll
Hans Nukki sõnul ei täida paadi kasutajad ehitajate nõudeid. Kolga lahe uppujatel polnud näiteks päästevestegi seljas.
Venemaa tootjafirma paberite järgi tohib paati minna kuni neli inimest, kuid testide tulemusel selgus, et tegelikult kannab Pella-paat kolme inimest. Nukki ise aga ei soovita turvalisuse mõttes paati minna rohkem kui kahel inimesel korraga.
Tootjafirma nõuete kohaselt tohib Pellaga sõitma minna kuni poole meetri kõrguste lainetega. Euronõuded vähendavad lubatud lainete kõrguse peagi 0,3 meetrini.
Nukki sõnul on Pella-paadid kipakad ning lähevad raskuse ühte pardasse kogunedes ümber. Veega täitumisel aga ei jää paadid pinnale ujuma, vaid upuvad.
Pella ja Pella-Fjord tüüpi paate esialgu veel ära ei keelata, küll aga tuleb nad merel sõitmiseks ümber ehitada. Ümber ehitamata paate edaspidi ei registreerita.
Nukki sõnul võib väikeses järves või veehoidlas ka praegusel kujul paadiga sõita, kui kõik ohutusnõuded täidetud on, aga õigem oleks ka seal paatide ujuvust suurendada. Paatide ujuvust saab suurendada lisaõhukottide kasutamisega või lisades vööripaaki vahtplasti. Püstivust aitab parandada vahtplastist vöö.
Väikejärvedel võib aga sõitma minna ükskõik millise alusega, ilma et keegi seda kontrolliks.