Siseminister Marko Pomerants proovis eile ja üleeile kätt riigipiiri valvamisel, et näha, millist tööd teevad ametnikud kohapeal ning mõista paremini, kuidas piirivalvesüsteem tervikuna toimib.
Reportaaž: Siseminister kehastus piirivalveametnikuks
18. veebruar 2010, 18:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Tere! Eesti piirivalve. Paluks näha teie dokumente," pöördusid siseminister Marko Pomerants ja siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus teisipäeva hommikul Narva maanteepiiripunktis jalakäijate ja sõidukijuhtide poole, kes saabusid Venemaalt Eestisse.
Jalakäijate ja sõidukite jaoks on erinevad järjekorrad ning nendega tegelevad erinevad ametnikud, minister proovis järele mõlema teenindamise.
Tuleb kontrollida passi ehtsust
Piirivalve kontrollib, kas piiriületaja dokumendid on korras, see tähendab, kas tegu ei ole näiteks võltspassiga ning kas passis oleval fotol kujutatav on ikka seesama inimene, kes tahab Venemaalt Eestisse pääseda.
Kuid dokumentide ehtsus pole ainus, mida piirivalveametnik peab hindama: ta peab selgeks tegema, kas isikul on õigus Schengeni viisaruumi siseneda, näiteks kas Venemaa kodanikul on kehtiv viisa.
Piirivalvur peab kindlaks tegema veel, et Venemaalt Eestisse saabuv inimene ei ole kurjategijana tagaotsitav mõnes Schengeni viisaruumi riigis.
"Piirivalvuril peab olema hea nina. Ta peab juba dokumendile peale vaadates aru saama, kas see on ehtne," teadis minister Pomerants.
Kuigi vajalike andmete kontrollimiseks on olemas aparaadid, millest dokumendid läbi lastakse, peab piirivalveametnik juba loomult valvas olema.
"Kui inimesel on aastaks või pooleks aastaks väljastatud viisa, mille alusel tohib riigis viibida üheksakümmend päeva, siis peab piirivalvur suutma välja lugeda, kas isikul on õigus veel riiki siseneda või on ta kõik võimalused ära kasutanud," tõi Pomerants välja ühe asja, mille kontrollimisel ta spetsialistide juhendamist vajas.
Sõidukijuhtidelt tuleb paluda kontrollimiseks ka autodokumente ning veenduda, et masinasse ei ole peidetud inimesi, kes püüavad illegaalselt üle piiri saada. "Kui kõik see on korras, vormistatakse piiriületus ning soovitakse head teed. Kui tekib piirirežiimi rikkumise kahtlus, tegelevad asjaga edasi teise astme kontrolli spetsialistid," tutvustas piiril toimuvat Marko Pomerantsi ja Ruth Annust saatnud Ida prefektuuri piirivalvebüroo juht, piirivalvekolonel Aimar Köss.
Lisaks piirivalvuritele on terminalis ametis tolliametnikud.
"Põhimõte on see, et piirivalvurid vastutavad inimeste kontrolli eest, et neil oleksid seaduslikud dokumendid, mis annaksid aluse Schengeni viisaruumi sisenemiseks. Toll vastutab kaupade kontrolli eest, et ei toodaks sisse midagi ebaseaduslikult. Aga muidugi töötavad piiri- ja tolliametnikud koos," selgitas Köss.
Teisipäeva hommikul oli piiripunktis peale ametnike näha ka neljajalgset töötegijat, kes oli küll kõigi vastu sõbralik, kuid nuusutas läbi nii inimesed kui kotid, et vajadusel teada anda: siin võib olla narkootikume.
Köss ütles, et kui inimesel on kõik dokumendid korras, ei keela keegi tal kas või mitu korda päevas piiri ületada, olgu siis teisele poole kauplusse või tööle minekuks.
"Aga kui näiteks Vene kodanik tuleb Eestisse Schengeni viisa alusel ning on viisaruumis lubatud päevade arvu ära olnud, siis piirivalvel on õigus kodanik tagasi saata ning öelda, et uuesti Eestisse tulemiseks peab ta vormistama endale uue viisa," selgitas ta.
Järjekorras ootamine võtab aega
Aega, mille jooksul inimene, kes ületab piiri seaduslikult, peab saama seda teha, ei ole kehtestatud. "Meie ülesanne on tagada kvaliteetne kontroll," ütles Köss.
Ta lisas, et piiri- ja tollikontroll ei võta tavaliselt märkimisväärselt aega, kuid aega tuleb varuda järjekordades seismiseks.
"Praegusel hetkel pakun välja, et umbes 500 kaubaautot ootab Narva piiripunktis Eestist väljumist," viitas Köss kõrval asuva veoautode kontrolliga tegeleva terminali tööle.
Ta ütles, et midagi ei ole aga teha, sest Eesti ja Vene piiripunkt tegutsevad sünkroonselt. "Meie saame läbi lasta nii palju autosid, kui teine pool on valmis vastu võtma," rääkis Aimar Köss.
Nii Marko Pomerants kui Ruth Annus olid olukorraga piiripunktis sellel ajal, kui nende töö kestis, väga rahul.
"Kinni kedagi ei peetud, sest polnud põhjust. Kõigil oli olemas alus riiki tulekuks, kas siis Eesti kodaniku pass, välismaalase pass, elamisluba või Vene kodaniku pass, millega käis kaasas ka viisa. Kellelegi ei olnud midagi ette heita," ütles siseminister Marko Pomerants.