Arvo Antropovi lahkumise järel AS-i Rakvere Piiritustehas juhatajaks valitud Arno Kangur räägib, kust saab viina tegemiseks tuua Euroopa Liitu, sh Eestisse tollimaksuta piiritust ning et riigi poolt kange alkoholi aktsiisi tõstmine võib ajada eestlased Lätti viina ostma.
Kaua olete alkoholitööstuses olnud?
Alkoholitootmises olen töötanud 1995. aastast. See oli aeg, kui riigiettevõte Rakvere piiritusetehas hakkas tootma puhast piiritust ja otsis uut juhtkonda. Mina olin see mees, kes tuli siia kommertsdirektoriks. Rakveres tehti varem toorpiiritust ja puhastamine toimus Livikos, mille tsehh Rakvere oli. Puhast piiritust oli tootnud ainult Moe tehas, asusime Moega konkureerima.
Toimusid mitmed omandivormi muutused - riiklikust aktsiaseltsist sai aktsiaselts, mille omanikuks oli riik, pärast seda erastas selle Winum-E. 1999. aastal ostis piiritusetehase ära Onistar, peale seda olin Onistari nõunik.
Olete Rakvere mees.
Olen sündinud Rakveres ja keskkooli siin lõpetanud. Ülikoolis käisin Tartus, Rakveres olin 1976 - 1983 tööl kaubastu kommertsdirektorina. 1983 - 1989 olin Harju rajooni tollal väga tuntud kolhoosi “Rahva Võit” abitootmisjuhataja. 1989 - 1995 olin alguses teaduste akadeemia juures ja siis eraettevõttes Kemotex, kus tehakse ülipuhtaid biopreparaate, varustus-turustusdirektor.
Kas piiritusetehased töötavad täisvõimsusel?
Maksimaalne võimsus Rakvere ja Moe tehase peale kokku on 800 000 - 1 000 000 liitrit, aga praegu toodame 600 000 - 800 000 liitrit kuus. Põllumeestel pole koristustööd veel lõppenud, ka loomatoiduks mineva praaga vajadus suureneb alles septembri lõpus.
Edaspidi saame selle küsimuse lahendada, kui hakkame praaka kuivatama ja granuleerima, et seda söödakomponendina müüa. Siis saaksime töötada kas või aastaringselt. See projekt on praegu läbivaatamisel ja on järgmise paari kuu küsimus, millise rakenduse kolmest võimalikust praaga kuivatamiseks valime ja kas see üksus tuleb Rakveresse või Moele.
Millist piiritust teete?
Teeme piiritust teraviljast - rukkist, nisust, odrast, triticalest. Kartul vajab teist tehnoloogiat. Kangus on 96,6 - 96,8%. Rakvere tehas on Guinnessi rekordite raamatus kõige kangema piirituse tootjana, see oli 98-protsendine kartulipiiritus. Seda oleks võimalik ka praegu teha, aga see pole mõttekas.
Kust vilja saate?
Praegu on tulnud kõik Eestist, aga vaatame ka Läti poole. Oleme põllumehele hea partner, sest meile saab alati müüa. Vilja näitajad, mis on olulised leivatööstuses, pole meile tähtsad. Oluline on, et tera oleks prügita ja sisaldaks tärklist, sobib ka kõige hullema ikalduse või vihma läbi elanud vili.
Kes ostavad piiritust?
Praktiliselt kõik soliidsed viinatootjad, kes tahavad teha viina eestimaisest teraviljapiiritusest. Eestis on kaksteist olulisemat viinatootjat. Väiksemad kliendid on laboratooriumid, haiglad ja kosmeetikafirmad. Praeguse seisuga läheb umbes pool toodangust Eesti firmadele.
Välispartneriteks on juba üle kolme aasta kaks Läti ettevõtet, kes võtavad suuri koguseid - Latvijas Balzams ja Jaunalko. Ühe merekonteineri, 25 000 liitrit oleme sügisel traditsiooniliselt müünud ka Iisraeli viinatootjale Magol Alcoholic Beverages. Iisraeli müüvad oma kaupu vähesed tootjad, aga kontakt tekkis Eestist pärit juutide kaudu, kellel on ka Rakvere juuri.
Bacardile müüb Onistar Türi viina, mis on meie piiritusest tehtud. Kuuldavasti saavutas see maitseomaduste poolest koha maailma kümne parema hulgas.
Kesk-Aasiaga, kuhu kunagi palju müüsime, lõppesid suhted 1998. Nõudlus kadus vähehaaval. Sinna ehitati oma piiritusetehased ja lähemal, Ukrainas ja Venemaal on odavam toota, samas kui Euroopa Liidus lähevad hinnad üles. Sinna oli ka väga raske piiritust vedada läbi Venemaa ja garanteerida kauba kohale jõudmine.
Kõik, mis me toodame, müüme ka enam-vähem kohe ära. Laovaru on praegu umbes nädala suurune.
Kes on teie konkurendid?
Euroopa Liidu teised piiritusetootjad ei saa meist oluliselt odavamalt toota. Üks võimalik odava piirituse pakkuja on Ukraina. Seal on vilja ja tootmise hind madal ja isegi kui lisada
Euroopa Liidu sisendtollimaks, on nad ikka üsna konkurentsivõimelised.
Aga meie konkurendiks pole niivõrd teised piiritusetehased, kuivõrd hulgimüüjad. Järjest enam hakkab välja tulema anonüümne toodang, mille sildil on kirjas, et toodetud Euroopa Liidus ja pole kohustust mainida, kust on pärit tooraine. On viinatootjaid, kes oma sõnade järgi teevad Eesti viina, aga tegelikult on ainult töö eestimaine, piiritus tuleb mujalt. Isegi Bacardi on sellele meie tähelepanu juhtinud.
Eestis on toodetud piiritust 2002. aastal 3,24 miljonit, 2003. 3,45 miljonit liitrit. Sellest eksport oli 2002 1,2 miljonit ja 2003 1,6 miljonit liitrit. Sisse toodi piiritust 2002 4,3 miljonit ja 2003 5,7 miljonit liitrit. Ekspordiks läinud piirituseliitri hind oli 2002. aastal 10,4 krooni, 2003. aastal 10,7 krooni. Sissetoodava piirituse hind on pidevalt langenud - 2002 9,83 krooni liiter, 2003 9,25 krooni liiter. Tekib küsimus, et kust tuleb see odav hind.
Piiritust saab Venemaalt või Ukrainast Euroopa Liitu sisse osta, makstes sisendtollimaksu umbes kolm krooni liitrist, millega koos hind tuleks umbes sama, kui Eestis tootes. Aga on üks riikide grupp, LOMA riigid, kus Euroopa Liidu sisendtollimaks on 0% - toetatakse vanu asumaid ja vaeseid riike.
Sinna kuuluvad näiteks Botswana, Kongo, Kamerun, Etioopia, Guinea, Keenia, Mosambiik ja nii edasi. Sealt saab osta piiritust, mille hind on näiteks 25 eurosenti liiter ja kui vahendaja paneb teise 25 juurde, siis on hind 50 eurosenti ehk alla 8 krooni liiter. See on eetika küsimus, kas sellega pestakse laboriklaase või tehakse sellest viina ja kelle toodanguna seda müüakse.
Kui Eestisse on sisse toodud 5 miljonit liitrit piiritust, siis teraviljas vastab sellele 15 000 tonni. Kui meie põllumees ostab sissetoodud piiritusest tehtud viina, siis see tähendab, et ta ostab selle muu raha eest, mitte selle eest, mis ta teraviljakasvatusest võiks teenida.
Kas lõunamaade piiritusel on kehvem kvaliteet?
Keemiliselt on aine koostis sama. Kvaliteet oleneb sellest, mida hinnata ning konkreetsest piiritusest ja tarnijast. Meie toodame väga palju firmale Latvijas Balzams, kes teeb vene viinasid ja Venemaa standardite järgi mõõdetakse mitmeid komponente rohkem kui Lääne-Euroopa standardite järgi.
Valitsus tahab tõsta kange alkoholi aktsiisi 15 protsendi võrra. Mida see piiritusetehasele tähendab?
2001. aastast meid aktsiisimaks enam ei puuduta, sest aktsiisi maksjad on alkoholi tootjad, ka juhul, kui müüme teistesse riikidesse.
See võib küll küsimus olla, kas alkoholi ringlus aeglustub ja sellega koos piirituse müük Eesti-siseselt.
Oodata on alkoholimüügi vähenemist, alati on tagasilööke olnud - viimane aktsiisitõus 1990-ndate lõpul andis aasta
aega tunda. Sel juhul me peame lihtsalt otsima uusi turgusid ja müüma rohkem Lätti, sest üsna tõenäoliselt Läti aktsiisi ei tõsta ja eestlased hakkavad käima Lätis viina ostmas nagu soomlased siin.
Ja et Läti viinadest üsna suur osa tehakse meie piiritusest, siis mis seal ikka, viime piirituse Lätti ja sealt tuleb see viinana tagasi.
Mida ootate tulevikult?
Eesti turg võiks veidi suureneda.
Kas see tähendab, et inimesed peavad rohkem jooma hakkama?
Ma ei näe sellist võimalust turu suurenemiseks üldse, et inimesed rohkem jooma hakkavad. Eesti rahvas joob juba piisavalt palju ja ka soomlased ostavad Eestist piisavalt palju alkohoolseid jooke.
Meie turu suurenemine võiks tulla selle arvelt, et teistest riikidest sisse veetavat piiritust vähemaks jääks.