Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2501055t1ha5f0.jpg)
Aasta lõpus plaanib Kunda sadamas alustada tööd vedelkaupade terminal, mille kaudu hakkavad liikuma sajad tuhanded tonnid ohtlikke aineid. Praegu otsivad eksperdid lahendusi riski minimeerimiseks.
Vedelkaupade terminali keskkonnamõjude hinnang on lõppjärgus ja riskianalüüs koostamisel. Praegu on asjatundjad ohutsooni ulatuseks hinnanud 100 meetrit. Kuigi linna keskus jääb kaugemale, asuvad lähimad elamud sadamast 150 meetri kaugusel ja lähedusse jäävad ka Kunda rannas puhkajad.
“Keegi neist pole esmases ohualas,” sõnas AS Baltic Tank juhatuse liige Heiki Enok ja lisas, et ettevõte püüab praegu lahendusi leida ohutsooni vähendamiseks, et kaitsta ka neid inimesi, kes sadamas töötavad.
Paar laeva nädalas
Vedellasti ladustamise koht tuleb eeldatavalt Kunda sadama neljandast kaist linna poole. Meri täidetakse seal, et sadamale maad juurde saada. Kai ääres seisvatelt laevadelt, mille arvuks Baltic Tank prognoosib esialgu paar tükki nädalas, jõuavad vedelikud mahutitesse torude kaudu.
Kaist mõne terminali võrra eemal asuva ladustamisala lõuna- ja idaossa on kavandatud tuleohtlike ainete, põhja- ja lääneossa mittepõlevate ainete mahutid. Kokku paarkümmend eri suuruses mahutit täidetakse põlevkiviõli, väävelhappe, seebikivi, tolueeni, etanooli, metanooli, biodiisli, lakibensiini, parafiini ja teiste ainetega, millest enamik on tervisele ohtlikud.
Vedellasti laoplatsi südamesse tuleb neli suurimat mahutit – maht 8000 m3, läbimõõt 26,8 m, kõrgus keskel 20,2 m. Suuruselt järgmised on 2000- kuupliitrised ja ülejäänud mahult väiksemad.
Suurimates mahutites planeeritakse hoida esialgu ainsat eksportkaupa põlevkiviõli (kogus 150 000 tonni aastas) ning sisse tulevat metanooli (20 000 tonni aastas), väävelhapet (20 000 tonni aastas) ja seebikivi (15 000 tonni aastas).
Tolueen ja metanool
Riskianalüüsi järgi on kõige ohtlikumad ained Kunda tulevases vedellasti terminalis tolueen ja metanool.
Tolueen on mürgine, kergesti süttiv ja lenduv, püsib värskes õhus kuni 49 tundi ja võib atmosfääris tõusta kuni 5 kilomeetri kõrgusele. Metanool ehk puupiiritus on samuti mürgine, kergesti süttiv ja lenduv.
Vette sattudes on keskkonnale väga ohtlik ka näiteks põlevkiviõli, mis võib sõltuvalt ilmast ja avarii likvideerimise kiirusest jõuda Letipea juurde linnukaitsealale.
Riskide vähendamiseks töötavad Eesti ja Soome eksperdid praegu tehniliste lahenduste kallal. Näiteks asuvad kõik mahutid betoonvannis, mis peaks välistama lekkiva vedeliku jõudmise loodusesse, ja mahutite ümber on planeeritud kuni 6,5 meetri kõrgused kaitseseinad.
“Kui kõik läheb nii, nagu kavas, ei tohiks terminalist mitte mingeid ohtusid tulla,” kinnitas keskkonnamõjude hinnangu koostanud Rein Kitsing AS-ist Merin.
Liikuvad riskiallikad
“Mida tõsisem õnnetus, seda väiksem šanss on selle juhtumiseks,” lisas riskianalüüsi koostav Ants Tammepuu OÜ-st Risk Management.
Teine riskianalüüsi ekspert Tõnu Paasoja märkis, et kõige vähem saab õnnetuse eest kaitsta paakautosid, mis on liikuvad riskiallikad.
Heiki Enok Baltic Tankist rõhutas, et ohtlikud ained liiguvad läbi Eesti juba praegu, sageli veel mitmekordse ümberlaadimisega.
Kunda terminali läbiva vedellasti mahuks on kavandatud kuni 350 000 tonni aastas.
Baltic Tanki juhatuse liikme Mikko Laaksoneni sõnul saab Kunda vedellasti terminal parima kaitsesüsteemi kogu Läänemere piirkonnas.
Selle ehitusse investeerib Baltic Tank umbes 70 miljonit krooni. Soomes on sama ettevõtte vedelkaupade terminalid töötanud juba mitukümmend aastat.
AS-ile Kunda Nordic Tsement kuuluva Kunda sadama direktor Aleksander Nikolajev ütles, et sadam on huvitatud vedelkaupade terminali rajamisest, sest seniste kaupade veomaht on langemas.
Kunda sadama vedelkaupade terminali keskkonnamõjude hinnangu avalik väljapanek jätkub Kunda linnavalitsuses veel kahel nädalal.