Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/11/24/6106099t1h3503.png)
Neljapäeval, 23. septembril algusega kell 18 leiab 111-aasta vanuses Vainupea kirikus selle taasavamise 15. aastapäeva puhul aset kontsert-jumalateenistus, millele järgneb kammerkoori Voces Musicales kontsert.
Vanasti kuulus Haljala kihelkonda neli abikirikut: Toolse, Käsmu, Vainupea ja Pihlaspea. Neist Vainupea kabelit nimetatakse esmakordselt 1741. aastal, praegune kirikuhoone ehitati aastatel 1888 – 1893, kusjuures oli tõsine oht, et hoone võõrandatakse vene õigeusu kirikule.
Tänu parun Eduard von Dellingshauseni pingutustele seda siiski ei juhtunud.
1893. aastal valmis kivist kirik torniga, mille pühitsemine oli 25. juulil 1893. aastal. Läinud sajandi algul peeti seal jumalateenistusi neli korda aastas.
1948. a Vainupea abikirik suleti, kuigi mõnda aega veel peeti eriloaga seal jumalateenistusi. Tegelikult tähendas kiriku ametlik sulgemine tol ajal temale surmaotsust.
Reet Markin Vainupea kiriku tegevtoimkonnast tõdeb praegu siiski, et Vainupea kirikul on olnud õnnelik saatus läbi aegade, sest ikka ja jälle on leidunud häid inimesi, kes hädas on appi tõtanud ning 1989. aastal alustati Rakvere TREV-i tolleaegse juhataja Valentin Transtoki eestvõttel Vainupea kiriku remonti, millega jõuti samal aastal nii kaugele, et avada Eesti kõige veelähedasem rannakirik uuesti.
Nüüdseks on Vainupea kirikus juba neljandat hooaega suviti käinud päris vilgas kultuuritegevus ning peetakse taas jumalateenistusi.
Vihula vallavalitsus, kes on hetkel selle sakraalhoone omanik, on selle andnud hallata Vihula valla külade arengukojale.
Praegu aetakse asju, et kirikut üleriigilisse muinsuskaitse all olevate objektide nimistusse kanda. (VT)