Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/11/24/6106099t1h3503.png)
Alanud viirushaiguste hooajal soovitab perearst Külli Tamm enda tervise tugevdamiseks võimalikult palju käia värskes õhus, basseinis ujumas, tarvitada igale eale sobivat punast päevakübarat, mida on apteekides saadaval alates nätsudest kuni siirupite ja tablettideni.
Sügisese vitamiinipommina tasub tarvitada astelpaju, mille marju saab näiteks Rakvere turult osta. Samuti on saadaval moosid ja siirupid. Üks väikene mari sisaldab endas samapalju vitamiine kui terve apelsin.
Astelpaju viljad on suhteliselt hapud, sest suhkruid leidub neis vaid 3,5%, orgaanilisi happeid peaaegu niisama palju (3,2%). Astelpaju on üks täiuslikumaid taimsete vitamiinide allikaid. Viljad sisaldavad rohkelt C-vitamiini, vitamiine B1, B2, B6, B15, P ja E ning karotinoide. Astelpaju värsketes viljades on rohkesti koliini (110 mg %), flavonoide, kumariine, parkaineid, eeterlikke õlisid, rasvhappeid, mineraalaineid.
Raviks tarvitatakse astelpaju vilju, mahla, lehti, koort ja seemnetest saadud õli. Astelpaju stimuleerib immuunsüsteemi ja ergutab hormonaalsüsteemi tegevust. Teda soovitatakse tarvitada üldtugevdava vahendina gripi ja teiste külmetushaiguste ajal pärast operatsioone ja traumasid, asteeniliste seisundite ning intoksikatsioonide korral.
Samuti tarvitatakse astelpaju reuma ja podagra puhul, veresoonte lupjumise ja vegetatiivse närvisüsteemi häirete korral, klimakteeriliste ilmingute ja häirete vähendamiseks. Astelpaju kiirendab kudede taastumist, soovitatakse teda suuõõnehaavandite, mao-, kaksteistsõrmiku- ja soolehaavandite ning pärakuveenikomude ravimiseks.
Astelpaju õli kasutatakse vigastatud kudede taastumise kiirendamiseks, pahaloomuliste kasvajate kiiritusravis kaasneva ravimina, üldtugevdava vahendina pärast operatsiooni ning kehvveresuse korral.
Välispidiselt on astelpajuõli tarvitatud naha ainevahetuse korrastamiseks nahapõletike, ekseemide ja põletuste puhul. Õliga on saadud häid tulemusi ka maksa ainevahetushäirete (alkoholimürgistuse) ravimisel.
Astelpaju lehtede tõmmis tugevdab juukseid, kõrvaldab kõõma ja taastab brünettide loomuliku juuksevärvi.
Astelpaju sobib säilitada nii sügavkülmas, kuivatatult kui ka mehu, mahla või toorhoidisena.
Gripi raviks tuleks veerandile klaasile astelpajumehule lisada kuuma vett ning juua kuni kaks klaasi päevas. Samuti saab gripi korral abi astelpaju lehtedest valmistatud teest. Tee valmistamiseks võetakse 1 supilusikatäis ürti, lisatakse keev vesi ning lastakse 10 minutit tõmmata. Seesugust teed tuleks külmetuse korral juua pool klaasi kaks korda päevas.
Gripi või külmetuse ennetamiseks piisab ühest klaasist mehujoogist või poolest klaasist ürditeest iga päev. Samuti on heaks vitamiiniallikaks süüa vähemalt 100 grammi tooreid vilju päevas.
Astelpaju õli võib valmistada ka kodus. Selleks tuleb mahl marjadest eemaldada (pressida, purustada-sõeluda, aurutada) järelejäävad seemned ja kestad tuleb kuivatada ja peenestada (kohvimasinaga) ning lisada neile mahult poolteist korda rohkem taimeõli. Segu jätta toatemperatuurile seisma 2-3 nädalaks, seda aeg-ajalt segades. Siis tuleb sademest eemaldada vedelik.
Mahla saamiseks tuleb see marjadest välja pressida, pudelitesse villida ja 80 kraadi juures 20 minutit pastöriseerida.
Toorhoidise tegemiseks purustatakse pestud viljad puust nuiaga ja hõõrutakse segu läbi sõela, lisatakse kahekordne kogus suhkrut, segatakse, pannakse purki, peale riputatakse kiht suhkrut ja kaanetatakse.
Siirupi valmistamiseks tuleb 1 kg purustatud marju valada üle ¾ liitri kuuma veega. Nõu sulgeda õhukindlalt kaanega ja hoida 24 tundi pimedas külmas kohas. Seejärel lisada maitse järgi kuni 1 kg suhkrut ja 3 tl sidrunimahla. Pudeleid kuumutada koos siirupiga 70 kraadi juures 20 minutit.
Värskendav jook: 1 klaasi vee või piima sisse panna 4 spl purustatud marju või 2 spl pressitud mahla, soovi korral lisada suhkrut või mett.
Astelpaju kui mõjusat ravivahendit on esmakordselt mainitud Tiibeti kroonikates juba 800 a. e.m.a. Oma nime Hippophae on astelpaju saanud kreeka hobuste järgi, kelle karv hakkas pärast astelpaju lehtede söömist läikima. Taasavastati astelpaju 1930. aastate Venemaal. (VT)