Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2501285t1h7295.jpg)
Rakvere linnuses paukuv rootsiaegne suurtükk saadeti iluravile, sest ajahammas oli linna ühele sümbolile jälgi jätnud.
Rakvere ordulinnuse administraator Tiit Jõe, kes enne oma praegust ametit on paar aastat paugutamise tseremooniat läbi viinud, ütles, et lisaks kergele kõpitsemisele tehakse juurde ka mõned osad, mis kunagi tegemata jäid.
Jõe sõnul lisatakse Lepnal ühe eraettevõtjast meistrimehe juures raua nurga reguleerimise seade, mis originaalkahuritel on, samuti pannakse süüteavale klapp, et sinna niiskust ja sodi ei läheks, katte saab ka raua suue. Tammepuidust lafetirattad värvitakse punaseks.
Jõe ütles, et juurde telliti ka toppimis- ja puhastusseadmed, et ohutust tõsta, seni toimetati suurtüki juures käepäraste vahenditega, mis tegi paugutamise suhteliselt ohtlikuks.
Samas kiidab Jõe, et alati on suurtükk Ööbik töötanud tõrgeteta. Vaid viimati, sel suvel Narva näidislahingus käies, viivitas plahvatus paduvihmas sedavõrd, et “vaenlane” jõudis juba peaaegu meie suurtükini. Kõva kärgatus ehmatas mehed oma lähtepositsioonile hoobilt tagasi.
Suurtükk on teinud rahvale rõõmu erinevatel üritustel. Näiteks veeti see kunagi ka kesklinna Berlini trahteri ette oktoobrirevolutsiooni aastapäeva libarevolutsiooni puhul saluuti laskma.
Kord, kui suurtükk Rakvere teatri fuajeesse talvituma viidi, oli tegu selle uksest sisse saamisega. Tükk aega käis ukse ees vaidlus, kas tükeldada suurtükki või uksepiita. Lõpuks toodi ohvriks uks.
Suurtükk on traditsiooniliselt pauku teinud iga laupäeva kesktunnil, kuid soovi korral saab pauku tellida teatud tasu eest ka iga eraisik. Ühe esimese paugu tellis eraisikuna Rakvere aukodanik Edith Kotka-Nyman Sigtunast. Esimeseks tseremooniameistriks oli paugutamise juures kunagise rüütli vormis Rakvere teatri näitleja Peeter Jakobi.
Hiljem on seda tööd teinud ka praegune linnuse direktor Aivar Ojavere ja Tiit Jõe. Riietusena on kasutatud veel ka Põhjasõja-aegsete Rootsi sõdurite vormi ja keskaegse linnakodaniku rõivastust.
Et pauk vingem tuleks, on rauda topitud rõhu suurendamiseks nii ajalehti, vanu sokke kui ka hanesulgi, kuid Tiit Jõe sõnul on troppimisel kõige efektiivsem põhk.
Viimase paugu enne remonti tegi Rakvere suurtükk läinud nädalal, kui linnuses käis USA suursaadik Aldona Wos.
Kohalikke mööblikunstnikke ühendanud Class X Furniture`i kolm noort meest tegid Rootsi-aegse suurtüki koopia valmis 1998. aastal. Nendeks meesteks olid Tartu kunstikooli lõpetanud Priit Verlin, Rain Pluutus ja Priit Videvik.
Puidust lafetiosa ja rattad valmisid Tartu kunstikooli töökodades, raud ehk toru lasti valada Tallinnas endises Dvigatelis. Probleeme tekkis aga avaga ning selle läbipuurimiseks tuli hulk Eesti töökodasid läbi helistada, et keegi selle hullumeelse teo ette võtaks.
Idee autor Priit Verlin käis enne suurtüki valmistamist Rootsi muuseumides ise originaalsuurtükke vaatamas. Suurtükk ristiti Ööbikuks ning sellest sai linna üks tõsisemaid sümboleid enne tarvast.