R, 9.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Päevaintervjuu: Parim naudib tööd ja korvpalli

Inna Grünfeldt
Päevaintervjuu: Parim naudib tööd ja korvpalli
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Vinni-Pajusti raamatukogu juhataja Ere Tammeorg usub, et nende raamatukogu unistused täituvad. Kui mitte täna või homme, siis aja jooksul kindlasti.
Vinni-Pajusti raamatukogu juhataja Ere Tammeorg usub, et nende raamatukogu unistused täituvad. Kui mitte täna või homme, siis aja jooksul kindlasti. Foto: Tairo Lutter

Tänavu Lääne-Virumaa parimaks raamatukoguhoidjaks valitud Vinni-Pajusti raamatukogu juhataja Ere Tammeorg tunneb rõõmu tööst kaunites ruumides, reisib mööda maailma mudelraamatukogusid ja elab end välja korvpallivõistlusi vaadates.

Mis on mudelraamatukogude projekt, milles osaleb Vinni-Pajusti raamatukogu?

Mudel on natuke tobe sõna. Meil kattub see suuresti rahvaraamatukogude seadusega. Hispaania rääkis, et neil on see lausa püha sõna, mis kõrgemal pool tehtavate otsuste suhtes maksab.

Kes projektis osalevad?

Rootsi, Hispaania, Portugal, Kanada, Malaisia, Simbabwe. Tšiili pole mitu korda käinud, nemad jäävad vist ära. Eestist Vinni-Pajusti. Oleme ainuke pisike külaraamatukogu, teised on suured raamatukogud.

Kuidas sinna projekti sattusite?

Ljusdal, Vinni sõprusvald kutsus meid sinna 1996. aastal. Algul käisime rohkem viisakusest, aga nüüd on juba päris huvitav. Näed erinevaid rahvaid ja raamatukogusid. Vald on võimaldanud käia.

Mida kohtumistel tehakse?

Raamatukogud kohtuvad poolteise aasta järel. On mingi teema, räägitakse, mis raamatukogu on sel alal teinud. Iga riik teeb ettekande.

Sel aastal kohtusime Rootsis. Teemaks oli “Raamatukogu kui erinevate kultuuride kohtumispaik”. 2002 kohtusime Kanadas, 2006 oleme Simbabwes.

Korra on kokkusaamine olnud ka Eestis, talvel 1999. Viisime nad Oru tallu hobustega sõitma. Sellest räägivad nad siiamaani.

Rootsi võtsin kaasa pilte Vinni valla uutest raamatukogudest – meie, Tudu, Kadila, Viru-Jaagupi. Nad ju nägid, kui jubedad olid meie raamatukogud varem – pimedad ja külmad. Ütlesid ohhoo!

Kevadel sai Vinni-Pajusti raamatukogu uued ruumid.

Nüüd tulen kohe mõnuga tööle. Siin on valge, soe. Ainus vana asi on koopiamasina alune kapp.

Vallavanemat võiks kohe taevani kiita. Olen näinud siin töötatud aastate jooksul nelja vallavanemat, aga Toomas Väinaste oli lõpuks see, kes lubas ja tegi ära. Raha saame raamatute ostmiseks ka piisavalt.

Kui kaua olete siin raamatukogu juhatanud?

1993-1994 olin Pajustis. Seal oli nii külm, et kütsin kaks korda päevas ahju, aga lilled külmusid ikkagi ära. Siis läksid Vinni ja Pajusti kokku, aga ei olnud seal suurt targem midagi. Kuni saime väga ilusad raamatukoguruumid.

Mis on raamatukogutöös selle ajaga muutunud?

Õppimine. Kui lõpetasin 1984 Viljandi kultuurikooli, töötasin lasteraamatukogus. Pärast lastega kodus olemist ei tahtnud raamatukokku tagasi, sest see tundus igav.

Töötasin Pajusti kaupluses, pakuti kohta raamatukogus. Siis ei saanud veel aru, aga nüüd tuleb hästi palju päringuid. Palju on uusi asju, kõik õpetab midagi. Igav küll ei ole.

Missugune peab olema raamatukogu, et vastata lugeja soovidele?

Et nad saaksid siit seda, mis neil vaja on.

Arvutitoas on meil neli arvutit. Neid saab kasutada alates 16. eluaastast. Kui koolitööks on vaja, saavad ka väiksemad.

Vanas kohas käisid arvutis lapsed ja see oli košmaarne. Nad läksid mängides nii närvi, jagelesid. Mina ei laseks lapsi niimoodi mängida. See mõjub lapse närvisüsteemile. Ma pole mingi arvutite vastane, aga lapsi peab natuke hoidma. Kas või nende endi eest.

Mõnus on, kui arvutit tulevad kasutama ka vanemad inimesed.

Mis on töös vastukarva?

Kui midagi varastatakse. See teeb õudselt kurvaks. Eeldame, et inimene on aus.

Raamatukogust saab ju ühte asja võtta kas või kümme korda, milleks varastada.

Mis on ametis võluvat?

Et saad inimestega suhelda, neid aidata, kui vaja, tellida raamatukogudevahelise laenutuse kaudu. Mulle meeldib.

Raamatukogutöötaja on vahel ka pihiema rollis.

Oh, see kuulub asja juurde. Terviseprobleemid, rahamured ja kõik muu. Inimesed vajavad kõige rohkem ärakuulamist.

Kas lugejaid ikka jätkub?

Palju täiskasvanud lugejaid on juurde tulnud, aga lapsi vähemaks jäänud. Mingi osa lapsi ikka loeb.

Kolleeg Maie Männiste teeb lugemisringi. Need olid küll nii huvilised, et tahtsid ka suvel koos käia. Lugejaid käib siia Rakverest ja mujaltki.

Mis on siitkandi lugejate lemmikraamatud?

Üks loeb ühte, teine teist. Andrus Kivirähki “Rehepapp” on kogu aeg väljas, pidime neid isegi juurde tellima. See ei jäta kedagi külmaks. Uskumatu, et üks raamat on neli aastat nii loetav.

Paulo Coelho on ka väga loetav. Vanemate inimeste seas Erik Tohvri.

Kas Vinni-Pajusti raamatukogul on kõik olemas või unistate millestki?

Unistamata jääksime paigale. Uusi arvuteid tahaks saada, alumist ruumi ja fassaadi korda. Korraga ei saa, aga küllap aja jooksul.

Mis peale raamatukogu mahub teie huviorbiiti?

Inglise keelt õpin. Teen korteriühistus raamatupidamist, käisin Mõdrikus koolis.

Sokki ma ei koo, ei õmble. Hirmsasti meeldib käia Rakveres korvpalli vaatamas. Seal saab ennast tühjaks elada.

Tagasi üles