Juhtkiri: Hariduseta ei jää

RAKVERE VENE GÜMNAASIUM. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Rakvere linnavolikogu otsustas 2011. aastal liita Rakvere vene gümnaasiumi Rakvere gümnaasiumiga, kusjuures vene õpilased saavad põhikooli ulatuses haridust oma emakeeles edasi.

Sellise otsuse päevakorda tulek tekitas vene kogukonnas ärevust, koguti allkirju ja heideti ette, et linnavõim ei ole oma plaane koolirahva ja hoolekoguga arutanud.

Ja kuigi volikogu otsustas vene kooli liit­mise eesti kooliga edasi lükata - üks hääle­tusele pandud variant tähendas liitumist ju­ba uuest õppeaastast - jäid pinged õhku.

Kogu Eesti koolivõrgus käib olelusvõitlus, midagi rahvuslikust aspektist tõlgenda­da on absurdne, sest olenemata rahvusest, räägib kooli edasi eksisteerimise või reorganiseerimise poolt või vastu õpilaste arv.

Kui näiteks Rakvere ve­ne gümnaasiumi X ja XII klassis pole päevases õppes sel õppeaastal ühtegi õpi­last, siis gümnaasiumi jät­kamise mõttekus on õigustatult küsitav. On mõist­lik, et jätkatakse tei­se kooli osakonnana. Rak­vere puhul on näiteks güm­naasiumiharidust koos täiendava eesti keele õppega järg­misest aastast võimalik oman­da­da ka Rakvere õhtukeskkoolis.

Kui vene gümnaasiumi enamikus klassi­des jääb õpilaste arv alla kümne, siis on vähemasti linnakooli puhul mõistlik moodusta­da liitklasse või teha eesti koolis õpperühmi, kus on suurem rõhk vene keele ja kultuuri õppel. Igatahes pole karta, et lähiaastatel venekeelne õpe Rakveres kaob. Ka seadus näeb ette, et kui on teatud arv muud keelt emakeelena kõnelevaid õpilasi , siis saab neile õpetada täiendavalt oma keelt ja kultuuri. Olgu tegu või prantslastega.

Volikogu tehtud otsus liita aastast 2011 Rakvere vene gümnaasium Rak­vere gümnaasiumiga on vene kogukonnale sisuliselt hea uudis: nüüd on aega mõttega harjuda.

Linna- ja koolijuhtidel on aega selgeks teha, kuidas täpselt õppetöö toimuma hakkab, suhelda lastevanematega, mõelda läbi koolihoone haldamine ja juhtimine. Et kui tähtaeg kukub, on kõik valmis.