Väike-Maarjast pärit Artur Gavronski tahab AS-i Mecro põllumajandustehnika turustajana hakata rajama odavamaid suurfarme, tema senine firma OÜ Rotaks-R Väike-Maarjas jätkab aga täiendsöötade ja keemiakaupade müüki.
Päevaintervjuu: Ärimeest köidavad suurprojektid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mis ajast tegeleb AS Mecro põllumasinate müügiga?
Alates 1998. aastast oleme müünud John Deere ja Kuhni põllutehnikat. Et AS Mecro ostis ära ka Lätis ja Eestis tegutseva Agribalti, laieneb põllumajandustoodetega kauplemine veelgi.
AS Mecro ja Väike-Maarjas tegutsev OÜ Rotaks-R sõlmisid kokkuleppe, et farmi- ja teraviljakäitlusseadmed tulevad nüüd üle Agribalti alla. Neid hakatakse müüma Stokkeri kaubamärgi all. OÜ Rotaks-R aga tegeleb edasi söötade ja keemiakaupadega.
Mis tööd hakkate Agribaltis tegema?
Hakkan 1. jaanuarist tööle tegevjuhina. Mind köidavad suurprojektid, ennekõike lautade ehitus. Paari aasta jooksul on plaanis püsti panna neli lauta.
Mille poolest need laudad teistest erinevad?
Tehnoloogia ei ole uus. Vabapidamisega külmlautu on Eestis juba kümmekond. Need laudad on ehitatud aga liiga kallilt. Ma ise arvan, et kindlasti on võimalik odavamalt ehitada. Lauda lehmakoht maksab 35 000 kuni 40 000 krooni, kui on võimalik säästa 5000 krooni lehma kohta, teeb see kokku suure summa.
Kokkuhoid peab tulema sellest, et projekteeritakse ratsionaalsemalt ja ehitatakse efektiivsemalt. Elu on näidanud, et peatöövõtu põhimõttel ehitamine tuleb odavam. Maal ei ole see veel juurdunud ja mulle tundub, et põllumehed on maksnud ehitamise eest liiga suuri summasid.
Miks on vabapidamisega lautadest lausa trend saanud?
Vabapidamisega püütakse lehmadele luua võimalikult looduslähedased elutingimused, palju õhku ja valgust. Loom peaks tundma end nii kui karjamaal. Nii kogeb ta vähem stressi ja lüpsab samade söötadega rohkem piima. Läänes nimetatakse seda komfordi tõstmiseks.
Ka põllutöömasinailt nõutakse suuremat mugavust. Ka tehnika, mida oleme müünud, on kvaliteetsem ja seetõttu kallim. Sel aastal oleme jõudnud Eestis liikuva põllutehnika müügiga 185 miljoni kroonise käibega turuliidriks.
Olete tuntud kolhoosiesimehe Boris Gavronski poeg, koolis käinud ja töötanud Väike-Maarjas. Mismoodi jõudsite äri juurde?
Õppisin loomaarstiks ja selles ametis olen ka viis aastat Väike-Maarja kolhoosis töötanud. Hiljem läksin tööle Tallinna väikeloomakliinikusse.
Seitse aastat olen elanud erinevates riikides: olin Soomes, Rootsis, Saksamaal. Töötasin ühes suures loomaravimeid müüvas kontsernis. Siis trehvasin kokku Mecro omanikuga, kes on mu vana tuttav. Tema pakkuski välja, et Mecro tooteid ostavad ka põllumehed, et võiks selle suuna peale laiemalt mõelda. Nii ma seitse aastat tagasi alustasingi traktorite ja muu põllutehnika müügiga.
Millega tegeleb aga Väike-Maarjas tegutsev Rotaks-R?
See on mu oma firma. Arendasin samal ajal ka Rotaks-R erinevaid tootesuundi, nagu farmide söötmisseadmed ja hiljem viljakäsitsemisseadmed, samuti Ameerika firma Boumatic lüpsitehnika, mis õigustab end just suurtootmises. Need seadmed on esimesena Eestis üles pandud Põltsamaal ühes osaühingus.
Olen kogu aeg tegelenud põllumajandusega. Mulle meeldib, kui Eestimaa on korras ja põllud hästi haritud.
Endal mul küll arvestatavat maad ei ole, vaid nii palju, kui maja juurde kuulub.
Õiget põllumeest minust vist ei saakski, see on minu jaoks liiga aeglane eluviis. Enne kui midagi kasvab, tuleb hulka aega oodata. Mulle meeldib kiire areng ja liikumine.
Kas teil jääb firma juhtimise kõrval aega ka vaba aja harrastusteks?
Mulle on tihti töönarkomaaniat ette heidetud.
Nii et küllap võib teha järelduse, et töö on mulle ka hobi.