Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitalil oli hinnata neljakümne objekti ringis, valdavalt oli tegemist uute objektide ja uute sisekujundustega, restaureerimistöid oli tänavu viis.
“Kui mõne objekti puhul oli palju vaidlemist ja eriarvamusi, siis Rägavere puhul olid kõik üksmeelselt nõus, et see on vaieldamatult kõigist parim,” rääkis Epp Lankots.
“Tundlikult restaureeritud - ei jää muljet, et oleks efektitsetud, on palju uskumatult nutikaid lahendusi uute kommunikatsioonide ühendamisel vana hoonega.”
Lankotsa hinnangul on ka omanikul tulevikus väga lihtne kõikide ruumide funktsioone muuta, kõikvõimalikud juhtmed ja kaablid on peidus laiade põrandaliistude taga, kui on vaja midagi muuta, piisab liistu eemaldamisest.
Arhitekt Toomas Rank puutus esimest korda Rägavere mõisaga kokku, kui praegune mõisnik Morgan Hammerbeck ta 1999. aasta novembri lõpus kohale kutsus. Terve aasta kulus projekteerimiseks ja 2003. aasta suveks tõmmati otsad kokku.
“Tähtis oli see, et hoonet mitte ära rikkuda. Suures plaanis läks see ka korda. See oli minu jaoks väga tore ja huvitav töö,” rääkis Toomas Rank, “Ka omaniku osa oli väga tähtis, ta tuli mõtetega kenasti kaasa.”
Ainus asi, mis arhitektil pisut kripeldama jäi, oli XIX sajandi lõpus hoonele otsa ehitatud osa, mis viib sümmeetrilise barokse kompositsiooni Ranki hinnangul tasakaalust välja. “Algul oli see plaanis maha võtta, kuid omaniku lõplik otsus oli see siiski alles jätta,” selgitas Toomas Rank.
