Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2502415t1hb5a5.jpg)
Kui praegune Narva-Jõesuu sanatooriumi direktor Tarmo Lindmaa nelja aasta eest omanike soovil oma senise kümne aasta pikkuse töö Rakvere piimakombinaadi juhina jätma pidi, läks ta Eesti idapiirile, kus puhus kuurordi esindussanatooriumile elu sisse.
Teid tunti kui piimakombinaadi ülesehitajat, kes ootamatult kinga sai. Kuidas see äraminek Rakveres täpselt oli?
Mingil hetkel on ikka, et kas omanikud väsivad ära või juht tüdineb, see on nagu abielus, et üks arvab sedamoodi ja teine teistmoodi. Nõnda me lahku läksime.
Käite nädalavahetustel oma Rakvere kodus. Kas suhtlete ka Rakvere Piima omanikega?
Kui ma ära läksin, siis pandi uksele silt “Lindmaad mitte sisse lasta”. See on naeruväärne.
Kui valus see äratulek oli?
Mis te ise arvate? Kui sa ettevõtte jalule paned, paned organisatsiooni masinavärgi käima ja siis öeldakse, et mine p...e. Kui sul olid ideed, asi toimis ja järsku - see paneb surutise alla.
Milles konflikt seisnes?
Küsimus oli selles, kuhu edasi minna. Kord taheti kokku minna, kord maha müüa, sedamoodi ja teistmoodi. Aga mina muretsesin üksuse pärast. Üks on omanike tahe, teine töötajate tahe ja kolmas juhtkonna visioon, kuhu peab minema. Aga mis sellest enam heietada.
Tundub, et teile istub organisatsiooni ülesehitamine.
Ma tunnen naudingut sellest, et süsteemi ehitada, aga süsteemi oluline osa on inimene - tema toodab, mitte treipink.
Kas uus tööots siin Narva-Jõesuus oli tollal kohe võtta?
Ei, ma olin paar-kolm kuud kodus, enne kui siia tööle kutsuti.
Tavaliselt minnakse ikka Tallinna, teie tulite sada kilomeetrit ida poole.
Tallinnas oleks ka võimalusi, aga Tallinnas on eluvõitlus nii karm ja mulle see ei meeldi. Kuigi ka Rakvere meiereis oli nii, et koha eest päikese all tuli palju vaeva näha.
Kui kutsuti, siis oli seis siin väga nukker, kümme-kakskümmend aastat oli elu seisma jäänud. Aga ka Rakvere meierei ehitasime koos tublide töökaaslastega nullist üles.
Mida te siin nelja aastaga teinud olete?
Olen seda teinud, et need inimesed, kes siin tööl on, on enda ja minuga rahul.
Kas häid töötajaid jätkub?
Üks asi on hoone või seadmed osta, teine asi on motiveerida inimesi tööle, et inimesele meeldiks tööle tulla. Vene rahvuse esindajad on vahetumad ja annavad rohkem välja, ehkki palgad Eesti keskmiseni ei küüni.
Kes on praegu selle sanatooriumi omanikud?
Suuremad on Rakvere ja Mõigu KEK, ülejäänud on väikeaktsionärid.
Kellele teie sanatoorium orienteerub?
Sellele, kes tahab end vaikuses ja värske õhu käes välja puhata - siin annab see maja, see meri ja see ümbrus selle võimaluse. Loomulikult tahame ka meie laieneda, perspektiivid on olemas. Meil on siin kõrval Toila, nad on tublid. Aga meie tahame natuke eksklusiivsemad olla, me ei saa massi pealt teenida.
Siin käib ka Piiterist või Moskvast puhkajaid – nad on sillas. Kui sa ikka paned terve talve metroo vahet ja satud siia mere äärde, siis saab sellest rahust aru. Tallinna poolt samamoodi. Aga siia on tulnud ka Lõuna-Aafrikast ja Pärnust puhkajaid.
Küllap see vana funkhoone annab sellele miljööle oma hõngu. Ma olen üldse selline vanade asjade fänn.
Narva-Jõesuu oli kunagi kõva kuurort, nüüd torkavad silma lagunevad majad, nende vahel ka uhkemad rikaste narvalaste villad. Mis on Narva-Jõesuu aurast saanud?
See aura on ära lõhutud. Aga see pikk rand ühelt poolt ja jõgi teiselt poolt, männimets, teine õhk, teised energeetilised baasid, on alles. Tallinna kesklinna võib ka sanatooriumi ehitada, aga kas see ravi annab, seda ma ei usu.
Kõnekas on see, et kaks-kolm aastat tagasi olid Narva-Jõesuus korterihinnad kolm korda madalamad.
Olete lõpetanud Rakvere gümnaasiumi, hiljuti võõrustasite oma sanatooriumis gümnaasiumi õpilasomavalitsuse liikmeid, kes pidasid teil kahepäevase seminari ja valisid õpilasomavalitsusele uue presidendi.
Kooli huvijuht Kiira Tormilind oli mu klassiõde ja temaga neid asju oleme ajanud. Ta on tubli, sest peab noori kodukülast ka välja viima, et näha, mis mujal ilmas toimub. Siit saab ikka positiivseid emotsioone.
Huvitav kokkusattumus on see, et Rakvere gümnaasiumi hoone on ka funkstiilis.