Narva-Jõesuus enam piirivalvuriks ei saa

Eile lahkusid piirivalveameti Narva-Jõesuu õppekeskusest viimased ajateenijad. 13 aasta jooksul tegutsenud riigikaitseasutuse lipu andis keskuse senine ülem kolonelleitnant Toivo Sander läinud reedel üle piirivalveameti peadirektorile kindralmajor Harry Heinale.

Piirivalve pole enam kaitsejõudude osa, vaid tegemist on tsiviilteenistusega. Küll aga jäävad vähemalt mõneks ajaks kehtima auastmed. Eristamaks piirivalveohvitsere kaitseväe ohvitseridest, lisatakse auastmele sõna piirivalve.

Reibaste marsside taustal valitseb tegelikult matusemeeleolu. Mõnegi piirivalvuri häälde ilmub nördimusnoote. Eesti on liiga väike, et koolitatud ohvitsere, allohvitsere ja reamehi kaitsejõududest eemale tõrjuda.

NATO nõudmiste ja Euroopa kommete taga aimub mõne kõrge juhi soov rahulikult pensionile minna. Seega jääb küsimus, kas keskuse sulgemine oli õige või mitte, veel pikaks ajaks õhku rippuma. Kindral Hein tõdes, et õppekeskuse sulgemine võib kaasa tuua personalipuuduse piirivalves.

Suur osa ohvitseridest on saanud koolituse just Narva-Jõesuus ning paljud head ohvitserid on piirivalvest kaitsejõududesse üle läinud, kartes sotsiaaltagatiste vähenemist tsiviilteenistuses.

Praeguse õppekeskuse hoonetekompleksi tulevik pole samuti selge. “NATO-l on oma kindlad reeglid ja piirivalve rahastamine kaitsekulutuste arvelt ei kuulu nende reeglite hulka,” kommenteeris siseministeeriumi kantsler Märt Kraft piirivalve eraldamist kaitsejõududest.

Narva-Jõesuu linnapea Rein Annik on mures linna turvalisuse pärast, sest juba õppekeskuse olemasolu linnas aitas korra kaitsele kaasa. Lisaks lahkub õppekeskuse sulgemise järel palju eestlasi.

13 aasta jooksul sai Narva-Jõesuus koolituse üle 7500 piirivalvuri, pooled neist ajateenijad.