/nginx/o/2013/10/04/2502659t1h123c.jpg)
Kuulsa Roela Wrangellide suguvõsa esindaja Hermann von Wrangell vedas tosinkond aastat koolide abistamise ühingut Pro Scola, mis andis võimaluse siinsetel keeleõpetajatel Saksamaaga tutvuda ja tõi Rakvere reaalgümnaasiumisse väga korraliku saksa- ja inglisekeelse raamatukogu.
Seminaridega Rakveres, Tartus ja Lätis pani punkti oma tegevusele koolide abistamise ühing Pro Scola, mille Eesti- ja Liivimaa juurtega Hamburgi juuradoktor Peter-Friedrich Krienitz ja parunisoost kunstiõpetaja Hermann von Wrangell 1992. aastal asutasid.
Esmaspäeval tänati ühingu asutajat Hermann v. Wrangelli ja hüvastijätuseminari läbiviijat, siinse saksa klubi asutamise juures viibinud Hans-Hugo Echteroffi Rakvere reaalgümnaasiumis. Tänukirjad andis üle ja pidas saksakeelse kõne Lääne-Viru omavalitsusliidu direktor Jaan Lõõnik. Reaalgümnaasiumi õpetajate ja õpilaste poolt edastas sooja käepigistuse direktor Martti Marksoo.
Tallinnast kaugemale ja juurtele lähemale
Pro Scola asutajad Hermann v. Wrangell (toetusühingu esimees) ja dr Peter Friedrich Krienitz on mõlemad kuulsa meresõitja ja maadeuurija admiral Ferdinand v. Wrangelli Saksamaal elavad järeltulijad. Nende soov oli jõuda kaugemale Tallinnast ja lähemale oma juurtele Roelas, admiral Wrangelli kodumõisale, mistõttu Rakvere sobis imehästi Pro Scola infokeskuse asupaigaks.
Hermann v. Wrangell jutustas, kuidas nad 1992. aastal Berliinis taasiseseisvunud Eesti esimese suursaadiku Tiit Matsulevitshi jutul käisid (tollane saatkond oli kokku surutud ühte kitsukesse kabinetti) ja temast oma ideele tulise toetaja leidsid, sest sel ajal kippus Lääne abi vaid Tallinnani jõudma.
Toetusühingu asutajate idee oli abi õpetajalt õpetajale ilma vahendajateta. Pro Scola infokeskus rajati Rakvere reaalgümnaasiumi ruumidesse 1994. aastal. “Selle riiulitel on parim, mida õpetajad soovida oskavad: uusimad leksikonid, sõnastikud, audiovisuaalsed õppevahendid ja perioodikaväljaanded, muu hulgas Peeter Urbla film Eestist pärit baltisaksa Wrangellide suguvõsa suurkujudest ja nende järeltulijate ettevõtmistest tänapäeva Eestis,” kiitis gümnaasiumi saksa keele õpetaja Piret Steinberg.
Suure osa infokeskuse raamatutest moodustavad annetuse korras Saksamaal kogutud ilukirjandusteosed.
Aastail 1994 – 1998 käis Saksamaal kursustel 14 Virumaa ja 14 Ida-Läti saksa keele õpetajat. See oli tähelepanuväärne, sest tänu toetusühingule pääsesid nii mõnedki elus esimest korda enda õpetatava keele keskkonda.
Viimastel aastatel keskendus Pro Scola täiendkoolitusseminaride korraldamisele Rakveres, Tartus, Ida-Virumaal ja Lätis. Virumaal on kümne aasta jooksul olnud 15 Pro Scola koolitusseminari viie lektori juhendamisel.
Eesti on jõudnud Saksamaale järele
Hermann von Wrangell põhjendas toetusühingu tegevuse lõpetamist sellega, et Eesti on väga kiiresti arenenud ning jõudnud paljuski Saksamaa tasemele, näiteks riiklikud koolid vajavad Saksamaal tihti hoopis rohkem remonti kui Eestis. “Visioon on praktiliselt oma ülesande täitnud,” tähendas Wrangell, lisades, et järjest raskem on Saksamaalt ka oma ettevõtmisele toetajaid leida.
Käesoleva aasta lõpuni tellitakse veel Lääne-Virumaa keskraamatukogule ajalehti, siis “on see peatükk läbi”, lausus teeneterikas mees ja viitas nn uue meedia tohutule arengule, mis võimaldab saksakeelse kultuuriga kursis olla elektrooniliste vahendite abil.