Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2502667t1he66c.jpg)
Euroliit lubab talunikul kehvale põllumaale metsa rajada, selleks pakutav toetus on pannud läänevirulasedki suuri metsaistutustöid kavandama.
Põllumaade metsastamise toetust makstakse maaomanikele tänavu esimest korda, kokku 55 miljonit. Märtsis lõpetas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) toetusavalduste vastuvõtmise. “Huvi oli väga suur,” tunnistas PRIA kohaliku büroo töötaja Sirje Käbin. “Toetust sai küsida 0,3 kuni 30 hektari suurusele põllumaale, kusjuures hektari kohta on ette nähtud 13 801 krooni,” tutvustas ta reegleid.
Kehvale põllule tuleb mets
Rägavere valla talupidaja Helle Vahter kurtis kehva maa üle. Talunikud rajasid 0,3 hektarile juba ise metsa, toetusraha abil tahavad nad taimi juurde istutada. “Kas just hektari saame täis, sinna kulub ikka väga palju taimi,” kurtis perenaine. Esimesed istutamistöö kogemused on juba olemas. Kõigepealt kraav maasse ja istutuslabida abil taim mulda. Kui palju tänavu kevadel taimi maha panna jõuab, on teine asi. Kevadel on talus teisi väga suuri väljaminekuid. Metsarajamise toetusraha aga saab kätte alles sügisel.
Ka metsapatoloog Laja Veeväli tahab oma Kunda jõe ääres asuvas maakodus hektarile põllumaale metsa istutada. “Maa on seal lehtpuule sobivam, kuusk ja mänd tahavad kõrgemat kasvukohta,” põhjendas ta kaasiku rajamise kava.
Veeväli rääkis, et metsastamise toetust muidu ei saagi, kui okaspuude kõrvale ei istutata veerandi ulatuses ka lehtpuid. “Okaspuudel on ka oht juurepessi nakatuda,” lisas ta. Et kohalikest taimeaedadest ikka terveid istikuid müüdaks, käiakse taimlaid metsauuenduskeskusest kontrollimas.
Istikuid võib Lätist tuua
Kui igal aastal jäi pakkujail ikka puuistikuid üle, siis tänavu lähevad varudki käiku. “Oh, ärge meist küll kirjutage, meil ei ole enam midagi pakkuda, kõik läheb kokkuleppe järgi riigimetsa,” ütles Vihula valla puukooli omanik Maris Kuum. Tõrremäel istikuid kasvatav Raivo Kool rääkis sama juttu. “Enamasti müün RMK-le, kõik taimed on juba tellimustega kaetud,” ütles ta. Kooli sõnul valitseb nõudlus kõigi puuliikide järele alates kuusest-männist ja lõpetades lehtpuudega. Vaid pehmet lehtpuud, näiteks haaba ja mustleppa ei saa põllule toetusraha eest istutada.
Kiltsis toimetab juba mitmest inimesest koosnev töövägi põllul, võttes peenardest pisikesi kuusepuukesi müügiks välja. Peremees Peter Kask tunnistab avameelselt, et metsataimla sissetulek aitab ka 130 hektarit põldu pidada. Kümme aastat tagasi metsataimlaga tegelema hakanud Kask on rajanud silmatõmbava istanduse, milles suur hulk puukooli ala musta kilega piiratud ja kastmisseadmetega varustatud.
Pisikesi samblasse pikitud kuusepuukesi ei tunne asjatundmatu silm äragi: okkad on sedavõrd õrnad ja helerohelised. Samas kõrval paistavad pungadeta arukase taimed troostitult pruunid. Talu puukoolis aga kasvab ka maarjakaske, mändi ja mägimändi, mustleppa, kastanit, astelpaju. “Mõnda liiki märkab ostja alles kohapeal,” on Peter Kask kogenud.
Lisaks põllule metsarajajaile läheb istikuid vaja ka metsaomanikel maha võetud puude asendamiseks. Mõned metsaomanikud kasvatavadki taimi enda metsa uuendamiseks. Karula külas kurtis istikuid kasvatav Age Kuusemets, et põdrad kipuvad talvel just männitaimedel latvu kärpima.
Raivo Kooli sõnul turg vaevalt millestki tühjaks jääb. “Praegu, kui piirid lahti, pole mingi ime, kui puuistikuid hakatakse sisse tooma Lätist nagu kartuleid Poolast.
Metsapuutaimede kasvatamine nõuab aega: selleks kulub kaks kuni neli aastat. Kõige kauem, neli aastat, tuleb vaeva näha kuuskedega. Hinnad ulatuvad kasvatajate andmeil samuti 2,50 kroonist 4 kroonini.
Lääne-Virumaa keskkonnateenistuse metsaspetsialist Taavi Saar tähendas, et metsa kasvatamine nõuab järjekindlust. Väikese puu istutamine on alles esimene töö tulevases metsas.
Vähemalt esimesel-teisel aastal tuleb jälgida, et kasvav rohi taimekesi ära ei lämmataks. Taime ümbert tuleks hein ära tallata.