Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2502805t1h7a73.jpg)
Muinsuskaitsekuu infopäeval tehti juttu üldteada kirikute-mõisate kaitse kõrval ka külaarhitektuurist ja raudteejaamadest, millest üks unikaalsemaid asub Viru-Kabalas.
Viru-Kabala jaamahoone kaitseks tõusnud Rägavere valla rahva tõi muinsuskaitseameti järelevalveosakonna juhataja Riin Alatalu neljapäeval Rakverre maavalitsuse saali kogunenud omavalitsusjuhtidele positiivse algatuse näiteks, kuidas kaitsta hoolimatuse pealetungi eest väärtuslikke hooneid.
Alatalu kutsus Lääne-Virumaa omavalitsusi muinsusobjektide kaitseks julgemalt sekkuma ja tõhusamale koostööle muinsuskaitseametiga.
Kabala käivitas uuringu
1870. aastal ehitatud hoone päästis lammutamisest kohalik initsiatiiv - vald teatas muinsuskaitseametisse, kes viimasel hetkel lammutamisele käe ette sai. Möödunud aastal tehtud vanade raudteejaamahoonete inventuur näitas, et tegemist on omasuguste seas Eestis unikaalse hoonega.
Jaamahoone omanik Eesti Raudtee on pakkunud maja Rägavere vallale rendile, kuid tingimustes ei saadud kokkuleppele. “Kabala rahvale oleks küll vaja uut kooskäimise kohta, sest raamatukogu kipub kitsaks jääma,” ütles Rägavere vallasekretär Meeri Metsmaker.
Pikka aega tühjalt seisnud Viru-Kabala jaamahoone vajab hädasti remonti, et seda oleks võimalik kasutada. Väikesel Rägavere vallal on aga selle tarvis raha leida äärmiselt raske.
“Kahju on näha, et üks Kabala sümboleid niimoodi laguneb,” ütles Metsmaker, “kuid praegustel tingimustel on vallal väga raske sekkuda.”
Väga range seadus
“Senikaua kui omanikud ei ole teadlikud, jääb muinsuskaitseseadus üheks rangemaks Eesti õigusruumis,” nentis muinsuskaitseameti juriidiline nõunik Piret Annus ja julgustas omavalitsusi julgemalt seadusele tuginedes sekkuma.
Ameti peainspektorid Ants Kraut ja Jaan Vali tutvustasid vastavalt arheoloogia- ja maa-arhitektuurimälestisi, rääkides tabelitele ja pildimaterjalile tuginedes, kuidas neid ära tunda ja märgistada.
Lääne-Virumaa on muinsuskaitseobjektide poolest rikas, hoides Eestis nende arvukusega kolmandat-neljandat kohta. Seetõttu töötab meie maakonnas ainukesena Eestis kaks vaneminspektorit: Anne Kaldam ja Inga Raudvassar.
Eile Lõuna-Virumaal Simuna kirikut ja kalmistut inspekteerinud muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa vaneminspektor Anne Kaldam ütles, et maikuus on plaanis korraldada analoogiline infopäev, mis keskendub just kalmistute korrashoiule ja kaitsele.
Haljala kirikul on lootus katus korda saada
Haljala kiriku seisukord on praegu väga vilets. Käesoleva aasta jaanuari lõpus saatis vallavalitsus EELK Konsistooriumile märgukirja, milles rõhutati, et Haljala kiriku katuse seisukord on murettekitav, ütles Haljala abivallavanem Uno Alanurme. Kiriku katus laseb läbi lund ja vihma ning katusekivid on varisemisohtlikud.
Veebruaris kohtusid valla esindajad Haljalas EELK haldusdirektori (praeguse EELK kantsleri) Mati Maanasega, kes lubas, et 2005. a tehakse Haljala kirikule täielik ehitusprojekt.
Rahaliselt lubati kirikule 50 000 krooni kultuuriministeeriumi pühakodade programmist, millele Haljala vald lisab omalt poolt 20 000 krooni, mis on tänavusse eelarvesse sisse kirjutatud.
“Lubadus oli, et suve lõpuks peaks projekt valmima,” teatas Uno Alanurme. “Rääkides Maanasega 2006. a eelarvest ja töödest pühakodade osas, arvas ta, et 2006 peaks Haljala kirik oma töödega eelarvesse sisse minema. Et riigieelarve kokkupanek oleneb kokkulepetest, siis mainis Maanas, et poliitikutega rääkides pole keegi selle vastu olnud.”
Eile pärastlõunaks polnud Haljala vallavanem Jüri Sikkut EELK konsistooriumist sellekohast kinnitust veel saanud.