Kultuur: Kõnelused Jaan Krossi kihtide asjus

Rakvere teatri kohvikusse leidis aset "Rakvere romaani" põhjal sündinud lavastuse "Rakvere romanss" esimene avalik taaslugemine. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Jaan Krossi mitmekihilisusest Rakvere-kihi vaimse kaevandamise päeval leidsid sõnalist ja teatraalset interpreteerimist nii "Rakvere romaan" kui ka kirjanik ja tema looming tervikuna.

"Midagi selles linnas ju peab olema, kui isegi Jaan Kross on sellest romaani kirjutanud," arvas Lääne-Virumaa keskraamatukogus konverentsi "Mitmekihiline Jaan Kross" avanud Rakvere abilinnapea Kairit Pihlak.

"Lossimäed nagu punnis hiiglaseigemed kippusid lõunas paiguti haljendama," luges kirjanik Kalju Saaber ette katkendi "Rakvere romaanist" ja arvas, et Krossiga ei hakka kunagi igav. "Tema sõnataidlus ja ajaloofantaasiad on sedavõrd ulatuslikud," sõnas Saaber.

Inspireeriv Rakvere

Kui Jaan Kross, Virumaa kirjandusauhinna viiekordne laureaat, Rakverest romaani kirjutas, jäi auhinna asutamiseni veel kuus aastat ja selle esimene laureaatteos "Wikmani poisid" oli alles kirjutamata. Aga võib-olla oli juba mõttes.

Igatahes oli Jaan Krossil 1988. aastast alates üle paari aasta Virumaale tulemist, et taaspärjatuna lugejate ette astuda ja nendega kõnelusi pidada. Seekordsel, kirjaniku 90. sünniaastapäeva tähistaval päeval kõlasid videolt Jaan Krossi aastal 1998 Rakvere kirjandusklubis välja öeldud mõtted.

Krossi-asjus kokku tulnud sadakond inimest kuulas kirjanikku, kuulas tema luuletusest sündinud laulu "Seal künkal algas imeline aas ...", kuulas ajaloolase Odette Kirsi ajaloolise tõe tõdemusi "Rakvere romaanist", Krossi-uurija Maire Liivametsa mõttepiruette Balthasar Russowi ümber ning kirjaniku tütre Maarja Unduski sooje üldistusi isast.

Odette Kirss tõdes, et Kross on toonud teosesse hulga ajaloolisi Rakveret puudutavaid dokumente alates aastast 1302, need ise eesti keelde pannud ja kuhu tõe asjus "pole midagi lisada ega midagi ära võtta".

Berend Falck kui sajaprotsendiliselt mitteajaloolise isiku jättis ajaloolane kõnest kõrvale, kuid proua von Tiesenhausen, krahv von Sievers, hulk teisi tegelasi ja isegi suur kivist uhmer leidsid ajaloolist kinnitust.

Kirss meenutas, kuidas Jaan Kross tuli koos abikaasa Ellen Niiduga Rakverre ja jutustas oma plaanist Rakverest kirjutada. "Meil oli linnarahva nimekirju, oli linnaplaane, mitmesuguseid väljakirjutusi Tartu arhiivist. Nende kõigiga tegi ta tutvust, samuti linnaga. Ta käis läbi kohad, mis võiksid romaani tegevuspaikadena sobida, vaatas üle majad, mis olid veel alles," rääkis ajaloolane.

Kuna arhiivides leidub selle aja kohta vähe materjali, kasutas kirjanik ära igasugused Rakvere kohta leiduvad lood. Ajaloolase sõnul leidub romaanis väga palju ajaloolist tõde ja kirjaniku huvitavat fantaasiat.

Eesti rahvusraamatukogu eesti kirjanduse referent Maire Liivamets rääkis, et Balthasar Russowi juurde juhatas Jaan Krossi juhuslik kohtumine.

"Väga lihtsustatult võib öelda, et keegi astus tänaval Jaan Krossi juurde, võttis tal varrukast kinni ja ütles, et on olemas niisugune mees nagu Balthasar Russow, ja kas Kross ei tahaks teha stsenaariumi, millest saaks film. Nagu teate, jäi film tegemata, aga tehti telefilm," rääkis ta.

Kui selgus, et aastal 1964 oli kirjutatud ajakirjas Tulimuld, et Russow on tegelikult eesti päritolu, hakkas idanema suurromaan "Kolme katku vahel".

Õnnelik kirjutaja

"Kas Balthasar Russowil on eesti verd, me ei tea. Meile polegi alati oluline ajalugu, vaid see, kuidas kirjanik on seda käsitlenud," sõnas Liivamets. Krossi puhul olevat 60 protsenti materjalist ajaloopõhine ning 40 protsenti kirjaniku vaba mõttelendu.

Kirjaniku tütar Maarja Un­dusk arvas, et isast rääkida on keeruline, sest on raske teha valikuid. "Suurem osa minu isa Jaan Krossi pikast elust kulges kirjutusmasina taga," väitis tütar ja ütles, et kirjutamine tegi isa õnnelikuks.

"Ta ei nimetanud seda tööks, vaid naudinguks. Nii suureks naudinguks, et piinlik oleks seda tunnistada. Isa ei sallinud kangelashoiakut kirjatööga seoses, ta pigem naeruvääristas seesugust suhtumist. Laua tagant eemale kiskumine ajas teda vihale. Kui pidi minema kuskile poodi või külla või täitma seltskondlikke kohustusi, võis sõlmes kingapael või puuduv taskurätt püksitaskus valla päästa uksepaugutamise koos krohvi langemisega laest ja valju vandesõnamöiratuse," meenutas tütar.

Aga lapse küsimus ja sellest lähtuv vestlus intellektuaalsetel teemadel ei häirinud Krossi kunagi. "Igal ajal oli ta valmis töö kõrvale panema, et vahetada muljeid või otsida vastust mõnele küsimusele. Kui ta täpset vastust ei teadnud, sukeldus ta Brockhausi või Larousse'i entsüklopeediasse ja tegi asja täpselt selgeks. Ja tavaliselt hargnes ülesvõetud teemast veel mitu muud lugu ja otsingut. Isa mälu ja jutustamisoskus olid haruldased," rääkis Maarja Un­dusk.

Kui jutustusest "Mardileib" välja karanud apteekrisell Mart Priit Põldma kehastuses oli kuulajaskonda Pihlaka kondiitrisellide abiga valminud martsipaniampsudega kostitanud, kõlas katkend "Rakvere romaanist" eesti, soome, rootsi, vene ja saksa keeles. Ikka see koht, kus siinsest Soolikaojast juttu.

Näituse "Jaan Kross 90" avamisel meenutas Virumaa kirjandusauhinna väljamõtleja Ilme Post, kuidas Virumaa Fondi asutatud auhinna esmakordsel määramisel Narvas osales 40 inimest ja üle 30 neist andis hääle Jaan Krossi teosele "Wikmani poisid".

Kauaaegne žürii liige Reet Tomband lausus, et tookord tuli tõdeda, et kui Virumaa kirjandusauhinda ei antaks mitte Eesti ajaloo teemalise raamatu, vaid armastusromaani, kooliromaani või arenguromaani eest, pälvinuks auhinna sel aastal ikkagi "Wikmani poisid".

Romansi taassünd

Krossi-päeva pärastlõuna raskuspunkt kandus Rakvere teatri kohvikusse, kus leidis aset "Rakvere romaani" põhjal sündinud lavastuse "Rakvere romanss" esimene avalik taaslugemine, Berend Falcki rollis Rakvere teatri peanäitejuht Üllar Saaremäe, teistes rollides linnakodanikud Maie Orav, Andres Pulver, Andres Jaadla ja Tiit Kullerkupp.

Remarke ja Falcki väikese poja rolli luges "Rakvere romansi" lavastaja Raivo Trass.

Trass tunnistas, et ehkki tal oli instseneerimisega kogemusi, seda materjali ta kartis. Jaan Kross ütles instseneerimisest ära. Nõusse jäi Paul-Eerik Rummo. "See oli üllatav, kuidas ta allhoovused teatri jaoks, näitlejate jaoks välja tõi. Sealt sain impulsi järgmiseks Krossi-lavastuseks "Michelsoni immatrikuleerimine"," meenutas Trass.

"Rakvere romanss" pälvis publiku huvi ja poolehoiu, kuigi leidus inimesi, kes lavastajalt küsisid, kuidas ta sai teha nii igava lavastuse.

Üllar Saaremäe sõnul oli tegemist legendaarse lavastusega. "Ma arvan, et kõik hakkab peale teosest - mis ta enda sees kannab. Et ta räägib meie linnast, Rakvere linnast," arvas legendiks saamisest Raivo Trass.

Jaan Kross
19. II 1920 - 27. XII 2007

* Aastail 1938-1945 õppis Tartu ülikoolis ja töötas seal 1946. aastani õppejõuna. Kirjanikutegevust alustas ta pärast GULAG-ist naasmist 1954. aastal.
* Kirjanduses alustas luuletajana, esikkogu “Söerikastajad” ilmus 1958. aastal. Hiljem läks Kross üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks.
* Jaan Kross pälvis neljal korral Friedebert Tuglase novelliauhinna. 1989. aastal sai ta Tartu ülikooli filosoofia audoktoriks.