Kundas ettevõtluse arenedes kordades tõusnud liikluskoormus sunnib omavalitsust otsima võimalusi transiidi linnast kõrvale juhtimiseks, esialgu tuleb aga piirduda vaid kahjustatud tee remondiga.
Kunda ehitusnõunik Erik Keskküla ütles, et juba 2002. aastal Kunda logistikakava koostamiseks kogutud andmetel läbis linna päevas umbes 1600 sõidukit ehk pool sellest, mis läbib Tallinna - Narva maanteed. Nüüdseks on liiklustihedus veel tõusnud, sest algas näiteks Estonian Celli puitmassitehase ehitus, samuti hakkas Kunda sadamas tööle vedelkaupade terminal. Suur osa linna läbivatest sõidukitest on veoautod, sh ohtlikud veosed.
Kundast Rakvere poole jäävast Ojakülast sadamani viiva ringtee rajamise kava on küpsenud juba kümmekond aastat. Eile korraldas Kunda linnavalitsus kohtumise maavanem Urmas Tamme, Viru teedevalitsuse juhataja Eugen Õisi ja kohalike suuremate ettevõtete juhtidega, et koos arutada, kuidas minna edasi.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on maavalitsuse kaudu teada andnud, et nende arvates võiks Kunda ringtee ehitust rahastada Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist (selle rahaga tehakse Eestis näiteks peamiste maanteede remonti). Maanteeamet seda aga võimalikuks ei pea ning pakkus välja, et kanda praegu Kunda linna läbiv teelõik riigimaanteede registrisse ja see rekonstrueerida.
Viru teedevalitsuse juhataja Eugen Õis märkis, et isegi juhul, kui riik hakkab projekti vastu huvi tundma ja otsustab seda toetada, pole tõenäoline, et see saaks teoks enne kümmet aastat. Küll aga taotleb Viru teedevalitsus olemasoleva Põdruse - Kunda - Pada maantee remondi riiklikku teehoiukavasse lülitamist, mille kaudu võiks tee aastatel 2007 - 2008 rekonstrueerida. Õis tõdes, et see maantee on suure koormuse tõttu juba praegu kandevõimet kaotamas ja vajab taastusremonti niikuinii, ükskõik, kas tulevikus ehitatakse ka ringtee või mitte.
Kunda linnavalitsus soovib jätkata mõlemat - nii olemasoleva tee remontimist kui ka uue ringtee ehitust. Et aga majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning maanteeamet küsivad Kundalt enne ringtee ehitamise kohta otsuse langetamist näha tasuvusuuringut, palub linn ettevõtjate abi.
Linnapea Allar Aron nentis, et oma eelarvest suudab linn tasuda umbes seitsmendiku ligi 340 000 krooni suurusest summast. Lähipäevil saadab linn kirjaliku pöördumise ka neile ettevõtetele, kes eilsel kokkusaamisel ei osalenud ja loodab juuni keskpaigaks jõuda selgusele, kas on võimalik jätkata ringtee rajamise plaani tasuvusuuringu tellimisega.