Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2503119t1h5d7e.jpg)
Vinni vallast pärit Andres Sursu, kes jõudis koos Andorrast pärit Mjäuga tõsielusarjas “Tenerife” poolfinaali, on rahul, et sai veeta nädalase puhkuse soojal maal ja loodab, et kuulsus läheb varsti mööda.
Kuidas saatesse pääsesite? Sinna tahtis ju mitusada inimest.
Kuussada. Telekas reklaam jooksis ja lõpuks otsustasin, et ma võiks ka ju proovida - vana telemängudes kaotajana (varem olen kaks korda Kuldvillakus viimaseks jäänud).
Järgmisel päeval helistati, et tule teise vooru. See oli casting, kus läks terve päev. Ega ma teagi, kuidas saatesse pääsesin, mina ei rääkinud midagi erilist. Seal oli mingi leheke seina peal, et mis keeli sa oskad ja, aga ma unustasin kõik ära. Vastasin küsimustele ja mingit oma teksti üldse ei pannud. Kui anti minut, et nüüd räägi, siis ma ei osanud midagi öelda, rääkisin neile mingi anekdoodi.
Oma arust põrusin haledalt läbi ja iga edasipääsemine oli minu jaoks üllatus. Olin kogu aeg kindel, et ma edasi ei saa. Kui oli välja valitud seitse meest ja kaheksa naist, siis nende seas olin viimane, kes välja hõigati. Siis oli küll juba tunne, et võiks edasi pääseda, et kahele mehele ma ikka veel ära teen.
Strateegiat polnudki?
Strateegiat absoluutselt polnud. Läksin kohale, et äkki joppab ja saan tasuta reisile. Vedas.
Ometi saadeti teid juba enne reisi algust tagasi, sest jõudsite lennujaama viimasena.
Meiliga olid mingid jamad, oma teada läksin õigeks ajaks. Aga kui olin uuesti passikontrollist tagasi tulnud, siis tehti lennujaamas väike klipp Inesega, et Sursu, nüüd oled nädal aega Eestis olnud ja lendad jokkerina järele. Arvasingi, et nad nii julmalt ikka ei tee, et kui juba saatesse välja on valitud, siis kohe saadetakse minema.
Mida sel nädalal tegite?
Mitte midagi, elasin nagu tavaliselt. Ühel päeval käisin Horizon Travelis koolitusel, paar klippi tehti ka televiisori jaoks. Isegi asju ei pakkinud lahti.
Mis lehm kogu aeg teie seljakoti küljes rippus?
See on Mjäu. Kõik ajavad sassi, peavad Miisuks või midagi. Mjäu on Andorrast pärit ja ta käib mu välisreisidel alati kaasas. Ta on selline maskott-lehm. Kui sõudjatel on väikesed lambad ja lehmad paadis, siis mul on tema alati kotist välja vahtimas.
Kui teistest nädal hiljem Tenerifele jõudsite, saadeti kohe mängu?
Lend jõudis kohale öösel ja järgmine päev otsa oli mul aega lugeda “Da Vinci koodi”, mille leidsin hotellitoast. Käisin natuke linna peal ringi ja õhtul sain selle saate kambaga kokku. Mingit armuaega ei antud. Oli mingi suuskadega veeslaalomi mäng ja õhtul kohe väljahääletus.
Ja pidite joonelt ühe võistleja koju saatma?
Jah. Ma ei tundnud kedagi, olin ainult castingul näinud. Ja siis öeldi, et pead valima, kes koju läheb. See oli kõige karmim, kohe alguses mängi jumalat. Pärast saatest vaatasin, et ma ikka jubedalt keerutasin ja üritasin leevendada seda valu, et keegi peab mängust välja minema. Tagantjärele oli päris naljakas. Saatsin Anni-Mari minema ja lõpuks oli ta ikkagi poolfinaalis, kus minagi.
Järgmisel õhtul hääletati veel üks mängija välja. Mõtlesin, et mina lendan kolinal välja, aga üllatuslikult läks hoopis Marko. Ülejärgmisel õhtul oli minu kord.
Vahepeal käisime turismigrupiga Teidel, mis on Hispaania kõige kõrgem mägi. Seal on tohutu suur kraater. Hästi vahva koht, et ta on nii kõrgel, siis sajab seal suvel ka lund.
Saite reisijuhti mängida?
Just, saime reisijuhti MÄNGIDA. Reisijuhtimise osakaal, nagu oli vist ka telekast aru saada, jäi igasugu mängude ja asjade kõrval suhteliselt väikeseks. Korra käisin ka loomapargis, kus olid merilõvid, delfiinid, pingviinid ja valge tiiger ja... Hoidsin lehte pea kohal, et inimesed mulle järgneksid - nagu Tallinna vanalinnas, et keegi läheb number kolm ees ja vanamammide kari on selja taga.
Ent pärast väljahääletamist?
Üks päev oli täiesti vaba aeg, käisime lihtsalt linna peal. Siis tuli veel poolfinaal. Võistlesime orienteerumises, kus ma viimaseks jäin, üldsegi mitte üllatuslikult. Ma ei põdenud - kui olin juba saatesse saanud, siis olin võitnud. Sain nädalaks reisile. Seda, et ma peavõidu saan, ei uskunud ma kunagi, sest arvasin, et kui tuleb rahvahääletus, siis minusuguse poolt niikuinii keegi ei hääleta.
Reaalselt olite Tenerifel vaid nädala, kuigi saadet näidati mitu kuud?
Jah, telekas näidati iga nädal ühte päeva. Aga nädalast täitsa piisab, ega seal polekski suurt rohkem midagi teha, ainult peesitada. Käid paaris loomapargis ja mäetipu peal ära... Seal kuskil pidid küll ka mingid püramiidid olema ja Thor Heyerdahli haud. Püramiide oleks veel tahtnud näha.
Kas saates osalejad on päriselt samasugused nagu saates paistsid?
Ma ei tunne ju neid inimesi, et ma teaks, millised nad päriselt on. Seda võis külla arvata, kes rohkem, kes vähem näitles.
Palju te ise näitlesite?
Üldse mitte, ma ei läinud sinna näitlema. Ma ei üritanudki ennast mingis paremas valguses näidata, et televaataja näeks, et mina olen ikka kõige tublim ja see õige võitja. Võtsin asja suhteliselt vabalt. Me ei teadnudki tegelikult, mis peaauhind on. Eks need, kes rohkem silma paistsid, said ka rohkem välja hääletatud. Kuigi Rene ja Anni-Mari, kes olid algusest peale rahvale pinnuks silmas, olid lõpuks ikkagi finaalis. Kaie oli selline vaikne ja tagasihoidlik.
Miks te saates perekonnanimega esinesite?
Et liiga sarnane ei oleks ja segi ei läheks, Andrus oli juba saates. Ja Andreseid on nii palju, et Sursu on saanud mul teiseks eesnimeks. Paljud sõbrad ja õdegi kutsuvad mind Sursuks.
Kuidas Tenerifel ilm oli? Saatest tundus, et kui vette saadeti, võistlejad külmetasid.
Jahe oli. Viimased paar päeva oli soe, aga enne tuli ikka õhtul kampsun selga panna. Muidugi Eestis oli sel ajal veel külmem, sõitsin Tenerifele 2. märtsil ja 9. tulin tagasi.
Rannas lesida ei saanud?
Ega seda aegagi tegelikult polnud. Seal oli küll punktide korjamine, mille eest sai lesimise aega lunastada, aga mina jäin sellest kõrvale, sest osalesin ainult kolmes mängus. Kuid mind pole kunagi rannas lebotamine paelunud.
Te elasite Tenerifel umbes nagu ühikas, pidite ise majandama?
Meile anti päevaraha, viis eurot näkku, mille eest sai ise valida, kas ostad šampooni või saia või... Pidime ise poes käima ja süüa tegema. Aga viiest eurost täitsa piisas, Eestis elab ka 75 krooniga päevas ära, vähemalt mina elan küll vabalt. Viimasel õhtul, kui mina mängus olin, käis Kaie turul ja tõi kala, aga muidu olid ikka makaronid ja võisaiad. Vorst saiale peale ja oligi korras - õhtusöök.
Palju Tenerife saateid pärast telekast vaatasite?
Ikka kõiki osi vaatasin.
Meeldib teile ennast telekast vaadata?
Tohutult. (Puhkeb valjult naerma.) Tänaval tulevad kogu aeg inimesed rääkima. Üks mees ka küsis, et on ju kuulsus tore asi, mina vastasin, et jaa-jaa, tohutult mõnus. Kuulsuse taak on seljas küll, Tartus tuntakse väga palju ära. Praktiliselt iga päev tuleb keegi juttu rääkima, eriti vanemad inimesed. Õnneks mul seda ei ole, et 10 - 12-aastased tüdrukud jookseks järele ja nuruks autogrammi. Saade on nüüd läbi, loodan, et mälestus sellest hakkab vaikselt kustuma. Tuleb uus saade, ongi inimestel uued kangelased.
Kas olete hakanud oma kuulsust juba rahaks tegema, esinemas käima või muud sellist?
Mul pole rahategemise soont. Pärast saadet pole mulle mingeid pakkumisi tulnud. Ma polnud ka saates põhitegija, olin seal ju nii vähe aega. Ainult Tallinnas Venus Clubis oli Tenerife pidu, sinna olime kõik kutsutud. Ega ma oodanudki, et keegi hakkab peale maksma.
Reality show’s osalemise järel ei saagi kuulsaks ja rikkaks?
Pole küll seda rikkust kuskil näinud. Elan oma elu vaikselt edasi.