Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2503141t1h3fa1.jpg)
Külvitööde ja peenrarajamistega ühele poole saadud, on aeg tegeleda kasvava köögivilja ja ilutaimede vahel tuhnivate, sibavate või roomavate aiapidaja nuhtlustega.
Aednikud on täheldanud, et tänavu on sipelgaid eriti rohkelt liikvel, tõeliseks nuhtluseks on nad veesoonte ristumiskohal. Räpina aianduskooli aiandusõpetaja-metoodik Raimo Kiudorf soovitab võtta presspärmi ja segada see suhkruga, nii et tekib käärimisprotsess.
Vedel pärm tuleb panna sipelgapessa: sipelgad tõttavad maiust sööma ja lähevad paraku pärmist lõhki. Teised sipelgad söövad omakorda ära surnud kaaslased ja neid tabab sama saatus. Järele jääb vaid ema, kes usinalt edasi muneb ja kolme nädala pärast võib uusi sipelgaid sibamas näha.
“Aga see on siiski väga tulemuslik meetod – paar päeva pärast pärmi panekut sipelgate arv väheneb tunduvalt ja kolmeks nädalaks võib rahu saada. Poest ostetavate tõrjevahendite mõju on näha küll kohe, aga kestab vaid paar nädalat,” rääkis Kiudorf.
Paku tigudele õlut
Tigude vastu võitlemisel meenutab Raimo Kiudorf vana õllenippi. Nimelt tuleb võtta madal alus, näiteks 2 cm kõrguse servaga ahjupann. Valada õlut täis ja panna kaas peale, nii et väike pragu jääb sisse. Teod roomavad õlut mekkima, enamik neist upub, kes järele jäävad, võib välja tõsta ja hävitada näiteks soola peale raputades.
“Selliseid õllega nõusid võib tigude püüdmiseks panna näiteks maasikapeenarde vahele,” soovitas Kiudorf.
Tänavu on tigudel täheldatud ka palju viirushaigusi. Kui aianurkadest tigusid kokku korjata – et haigete tigude sekka sattumise tõenäosus oleks suurem -, neile peale astuda, ära kuivatada ja peeneks jahvatada, saab Kiudorfi sõnul tulemust veega lahjendades lahuse, mis aias laiali pritsides levitab haigusi tigude seas, nii et nad ära surevad.
Keemilistes tigude tõrjevahendites on üldjuhul toimeaineks metaldehüüd, näiteks granuleeritud preparaat “Meta”, mida tuleb võtta umbes supilusikatäis ruutmeetri kohta ja laiali puistata. Toimeaine mõjub teole taldmiku kaudu – tekib limanäärmete põletik. Kiudorf soovitab ka vahendit “Schenkenkorn” või raputada maale superfosfaati.
Aednik ja haljastaja Katrin Rüütel soovitab tigudest hoidumiseks profülaktikat – ei tohi lasta aial võssa kasvada ega luua häid tingimusi tigude paljunemiseks. “Kui naabruses on kas või üks võsas aed, siis levivad sealt teod ka naabritele,” lisas Katrin Rüütel.
Mutti peleta haisuga
Tegusatest muttidest saab lahti, kui nende urgudesse panna haisvaid asju. “Näiteks heeringapead, fekaalid – vastik küll, aga aitab,” teadis Raimo Kiudorf, “samuti võib panna väävelpulbrit suitsikusse (nagu mesinikel) ja puhuda seda urgu. Töökodadest ja seppade käest võib küsida karbiidi, mida panna urgu, seejärel urg sulgeda ja nõnda levib gaas käike mööda.”
Samad nipid mõikavad ka vesirottidele. Muttide elu võib kibedaks teha ka, kui poetada muti urgu rassi seemneid. Need haakuvad muti kasukasse, tekitavad nahas põletiku ja loomake saab veremürgituse.
Umbrohu vastu multšiga
Kartulit ei pane aiandusõpetaja-metoodik Raimo Kiudorf maha mitte kaevatud maale vagudesse, vaid jäätmaale: teeb augukese, poetab kartuli sisse. Muruniitmise jääke puistab suve jooksul pidevalt kartulimaale väetiseks - kuni saagikoristusaeg käes.
Kel kartul vagudesse pandud, sel soovitab Kiudorf muruniidujääke vagude vahele puistata, nõnda hoiab umbrohu eemal ja ühtlasi väetab.
Marjapõõsaste alla soovitab ta teha niidetud murust multšikihi, et umbrohi ei vohaks. Kõigepealt tuleb panna põõsaste ümber maapinnale 3-4-kordne ajaleht ja sinna peale 5-6 cm paksune kiht muruniitmisjääke. Suve jooksul tuleb niidetud muru järjest juurde lisada. “Paljas maa põõsaste ümber ei ole hea – kui seal on aga selline kiht, siis hoiab ta pinnase niiskena, samuti askeldavad seal putukad, kes teevad oma töö ja ka teod ei kipu siis põõsaste kallale, vaid eelistavad juba kõdunevat rohtu,” teadis Kiudorf.