Rakveres Lääne-Virumaa Keskraamatukogus avatud näitus “Minu kodulinn Rakvere” ärgitab vaatajat süvenema linna ajalukku ja tänapäeva.
Möödanikku ja praegust aega kajastab raamatukogu vaadatuna ajaloo, kultuuri ja ka majanduse poolelt. Riiulitel on raamatuid, brošüüre, voldikuid Rakverest, rakverlaste loomingut ja fotosid kodulinnast. Valik teatrikavasid esindab Rakveret kui teatrilinna. Tähelepanu pööratakse ka aukodanikele.
“Kodulinnale saab vaadata mitut moodi. See näitus võttis arvesse võimalusi ja vahendeid, mis on raamatukoguhoidja käsutuses,” ütles Lääne-Virumaa Keskraamatukogu direktor Õie Tammissaar. Tema sõnul on näitus valik edasimõtlemiseks, selles pole taotletud ammendatust.
“Siin on ilusti näha, mis on Rakvere kohta kirjutatud,” märkis Rakvere linnapea Andres Jaadla.
Näituse kuraator Olli Samra juhtis tähelepanu kultuurikalendritele, kus paistavad hästi silma muutused Rakvere kultuurielus.
“Kui tulin siia tööle, ei teadnud ma Rakvere ajaloost midagi, sest sel ajal Eesti ajalugu ei õpetatud,” ütles Rakvere ajaloo detailseim tundja ajaloolane Odette Kirss. “Istusin Tartus arhiivis ja mida rohkem teada sain, seda huvitavamaks Rakvere muutus.”
Odette Kirsi arvates pole Rakvere linn, mis end kiiresti avaks ja tuttavaks teeks. “Linn oli kaua hall ja korrast ära. Tihti öeldi, et elate koledas linnas,” sõnas Kirss. Üks Eesti vanemaid linnu, ajalooline vahepost ida ja lääne vahel ning kaks korda maatasa tehtud teede ristumiskoht, on tänaseks oluliselt muutunud. “Rakvere jäi püsima tänu oma inimestele. Rakvere inimesed on olnud kanged ja tugevad, on tulnud tagasi ja ehitanud majad uuesti üles,” kinnitas ajaloolane.
Odette Kirsi sõnul pole Rakvere kunagi olnud suur tööstuskeskus, küll aga kultuuri- ja hariduskeskus kuulsate koolide ja sügava teatritraditsiooniga, seltside, raamatukogu ja muuseumiga.
“Ajalugu tunda on rõõm,” lausus Odette Kirss. “Kui ise sellest jõudu saame ja seda tutvustame, on see suur asi.”