Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2503383t1hcdd3.jpg)
Rakvere juurtega jumestuskunstnik Aimar Rolf ei tee saladust oma seksuaalsest eelistusest - mees ei armu mehesse naljapärast, ütleb ta.
Aimar Rolfi (37) välimus reedab detailideni viimistletust ja selle ekstravagantsus sunnib uudishimulikumalt tänaval järele vaatama. Lühemat kasvu päevitunud mehel on lühikeseks lõigatud blondeeritud juuksed ja moodsad päikeseprillid. Vasemas kõrvas särab kõrvarõngas. Avatud, linase varrukateta särgi alt paistab kolm vägevat kuldketti. Samast linasest materjalist triibuliste suvepükste juurde kannab ta siniseid sportlikke tosse. Õlal ripub väike hall kott. Soengu– ja grimmikunstnik Rolf on avatud, hea suhtleja ja vaba käitumisega.
Seksuaalvähemuste lemmikpaigana tuntud kohvikus viipab ta rõõmsalt teenindavale personalile. Tellib siis kohvi ja konjakit, süütab sigareti ja laotab end mugavalt diivanile. Ta räägib kiirelt, haaravalt, illustreerides oma juttu žestidega.
Näitleja ja kojamees
Mees, kes on pidanud erinevaid ameteid, tunnistab, et elu on olnud kohati vägagi tormiline. “Kui teatris olin, olin samal ajal nii näitleja kui ka kojamees,” tunnistab Rolf. Sinna juurde süütab ta elegantselt sigareti ja rüüpab mõtlikult konjakit. Elu pole talle alati kerge olnud. Seal on olnud nii pettumist inimsuhetes kui ka lähedaste inimeste valusat kaotust. “Roppu moodi on valus olnud, ma pole isegi suutnud oma pisaraid välja nutta,” tunnistab ta häälega, millest kumab ängistust.
Aimar on Eestis ainuke kõrgharidusega spetsialist soengu- ja grimmikunsti alal, kes sai oma põhilise kooli Estonia teatris. Kuigi tänaseks on olemas ka soengu- ja grimmiteenuseid pakkuv firma, keskendub doktorantuuris tudeerida plaaniv mees hetkel õpingutele. Aimar tunneb, et uksed tema ees on lahti. “Vahel mõtlen, et võtaks hoopis uue suuna, plaksutaks käed puhtaks ja läheks metsameheks,” naljatab Rolf, kelle ema soovitas pojal tisleriks hakata. “Täna mõtlen, et selles valdkonnas on juba piisavalt ära tehtud, äkki võtaks mingi muu asja ette. Teeks midagi uut ja saaks sealt kogemust juurde,” mõtiskleb mees poliitikasse suundumise lävel. Põhjuseks see, et näeb tänases ühiskonnas palju kadedust ja kibestumist. Inimene peaks tema arvates elama oma elu ise ja laskma teistel ka õnnelik olla.
“Kui tahad midagi teha, siis tee!“ selgitab Rolf oma energia ja edu valemit, “haara teisi inimesi ka kaasa, aga ära kibestu sellest, et sul on mõte, kuid sa ei saa sellega hakkama.” Tema sõnul tasub alati olla julge ja üritada.
Teistsugune
Rolfi sõnul pole Eesti gayvaenulik, kuid sõbralik ka mitte. “Ühiskonna rõhuasetused on siinkohal väärad ja suur viga tehakse sellega, kui püütakse inimesi klassifitseerida,” räägib mees. Rolfi arvates ei peaks keegi, kes tunneb külgetõmmet omasooliste poole, endale silti rinda panema. Gayvihkajad on enamasti pettunud endas ning valavad oma viha välja teiste inimeste peale. Rolfi sõnul on see nende enda sügav probleem.
“Ole see, kes sa oled ja ela oma elu nii, nagu sa elad. Ja kui sa suudad selle elamise juures olla heatahtlik ja teisi toetada, siis vahet pole, kas sa oled gay või hetero,” seletab Rolf.
Rolfi sõnul on diskrimineerimine seksuaalvähemuste seas tavaline nähtus. Ka tema on seda tööalastes suhetes omal nahal tundnud. Rolf usub, et Euroopa Liitu astumine on muutnud suhtumist seksuaalvähemuste suhtes. Inimesed pole ühesugused, ja täna mõistetakse seda rohkem. “Kui me poleks astunud EL-i, oleks endiselt selline “teki all” teema,” lisab Rolf. “Oli ju aeg, kus homomeelsuse eest vangi pandi,” tõdeb mees kibedalt.
Et gaykultuur oleks trendivärk ja et see, kes vaid sooviks, hakkaks lihtsalt gay`ks, Rolf ei usu. “Mina ütlen, et see on bullshit,” selgitab Rolf ägedalt. “Inimesed arvavad oma teadmatuses, et see on trendiküsimus, kuid ükski mees ei armu teise mehesse lihtsalt nalja pärast,” seletab Rolf. Gay`d on tema sõnul inimesed, kes samamoodi nagu teisedki otsivad armastust ja soovivad luua peret ja kodu.Vahe seisneb ainult selles, et nad on ühesoolised.
Kuidas rääkida
Kui Rolf endas teistsuguse ära tundis, oli ta teises klassis. “Surusin seda tol ajal õudselt alla, sest olin sellest kuulnud kui väga tõrjutud nähtusest,” ütleb Rolf tõsiselt silma vaadates.
Tänaseks on Rolf aru saanud, et ta elu on väärt rohkem kui valetamine teistele inimestele, ja elab seda sellisena, kuidas see talle on antud.
“Tänaseks on mul elukaaslane, kellega oleme toredasti ühise maailmavaate leidnud. Meid peetakse kaksikuteks, sest käime riides samamoodi. See on stiilne, aga sügavam mõte seisneb selles, et tahame olla pere. Meil on isegi sarnased näojooned,” kirjeldab Rolf ja lisab, et nad tunnevad rõõmu sellest, et neile meeldivad ühesugused riided ja maitsevad samad toidud.
Nendele, kes endas teistsuguse olemise ära tunnevad, soovitab Rolf mitte minna tänavatele hüppama või karjuma, vaid võtta lähedasel inimesel käest kinni ja öelda siiralt, et mina olen selline inimene. Rolfi sõnul on see aus ja lugupidav märk, et hoolid neist ja soovid asju jagada. “Kui noor inimene avastab, et tõmme on omasooliste suunas, oleks hea, kui leiduks inimene, kelle juurde ta võiks minna ja kes mõistaks. Inimene, kes selle avastab, on tunduvalt rohkem katki kui võiks uskuda, ta vajab nõu ja tuge, et elus edasi minna,” räägib Rolf.
Poliitikasse
Poliitikast on Rolf alati huvitatud olnud ja seda pingsalt jälginud. Teisalt poliitikasse kutsumine Reformierakonna poolt tuli üllatusena. “Mind kutsuti poliitikasse seoses soolise võrdõiguslikkuse teemaga ja kui mul oleks võimalik selle valdkonnaga tegelema hakata, saaksin palju häid asju ära teha,” ütleb mees, kes julgeb avalikult gay olla. Sügisel plaanib ta kandideerida kohalikel omavalitsuste valimistel. Rolfile on hingelähedased soolise võrdõiguslikkuse teemad ja hariduspoliitika. “Olen sellel teemal pikka aega suhelnud erinevate ametkondade ametnikega,” sõnab ta tõsiselt.
Rolfi sõnul ei räägita noortele koolis elust nagu see tegelikult on. “Ei räägita näiteks perekondadest, mis koosnevad kahest naisest või mehest. Õppe-programmid teevad karuteene noortele inimestele, kes hiljem ellu astudes sellega kokku puutuvad,” usub Rolf.
Rolfi sõnul puudutavad õigused kodanikuõigusi ja mis tähelepanu väärivad, on ühiskonna alustalad.
Eestis pole samasoolisel paaril veel võimalik abielluda, kuigi see on lubatud näiteks Inglismaal ja Hollandis.
Rolf on ise ka abiellumist kaalunud, kuid kahjuks jääb see hetkel veel unistuseks, nii nagu mõte lapsestki. “Loosungite ja paraadidega pole siin millegi eest võidelda, mina ajaksin asja diplomaatilisel teel,” teatab Rolf.
Varsti ongi ta kohviku uksest väljas, teel Stockmanni läheduses asuvasse koju, kus ootavad briti lühikarvaline tõukass ja pereidüll, millist võiks kadestada ka mõni tavaline perekond.