Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/11/24/6106099t1h3503.png)
/nginx/o/2013/10/04/2503515t1hd5b5.jpg)
Eesti raudteel kütust vedava Westgate Transport OÜ bensiinitsisterni leke oleks võinud raudteel põhjustada tõsiseid tagajärgi.
Vahejuhtum leidis aset 14. juuli hommikul, mil Narva poolt Tallinna sõitev osaühingu Westgate Transport bensiinirongil hakkas lekkima üks tsisternidest. Leke oli nii suur, et raudteel Tapa ja Lehtse vahel märkas seda üks Westgate Transpordi rongile vastu sõitev Eesti Raudtee vedurijuht.
Eesti Raudtee pressiesindaja Priit Koffi sõnul peatati lekkiva vaguniga rong dispetšeri korraldusel Lehtse jaamas, kus selgus, et lekkis ühe bensiinitsisterni alumise tühjendusseadme klapp. “Juhtunust teavitati ka rongi haldavat ettevõtet, kuid et nemad intsidendile ei reageerinud, suunas Eesti Raudtee omal initsiatiivil sündmuskohale oma päästerongi,” selgitas Koff.
Reostuse ulatus pole teada
Päästerongi meeskond kasutas kütuse kokkukorjamiseks spetsiaalset kogumisvanni ja absorbenti, mis suurema osa mahavoolanud bensiinist endasse imas. Et tegemist oli kergesti aurustuva bensiiniga, mitte nafta või masuudiga, ei osutunud vajalikuks reostatud pinnase eemaldamine.
See, kui palju bensiini loodusesse pääses, ei ole veel täpselt teada. Raudteeinspektsiooni andmetel oli kütust umbes üks tonn, Eesti Raudtee pressiesindaja Koff rääkis aga “päris mitmest tonnist”.
Operaatorfirma Westgate Transport OÜ esindaja Peeter Lillepõllu sõnul pole ettevõttel teada, millistel põhjustel tsistern lekkima hakkas. “Meie võtsime rongi vastu ilma vigadeta,” ütles Lillepõld.
Lohakas laadimine
Eesti raudteedel ohutusalase järelevalvega tegeleva Raudteeinspektsiooni arendusosakonna juhataja Raigo Uukkivi andmetel põhjustas lekke aga laadimiseeskirjade rikkumine, mis leidis aset juba Venemaal. “Laadimisel ei suletud korralikult vaguni sisemist sulguri klappi,” selgitas Uukkivi.
Tegemist on suhteliselt harvaesineva juhtumiga. Uukkivi sõnul esineb sarnaseid õnnetusi Eesti raudteedel üks paari-kolme aasta kohta.
Eesti Raudtee ohutusteenistuse riskianalüüsi peaspetsialisti Marius Kupperi hinnangul oli tegemist õnneliku õnnetusega. “Kuid sellistesse juhtumitesse tuleb suhtuda täie tõsidusega,” nentis Kupper.
“Kõikide selliste juhtumite puhul on alati kriitilised esimesed minutid: kui kiiresti suudetakse rong peatada, leke lokaliseerida ja tsisternid võimalikust tulekoldest eemaldada,” selgitas Kupper.
Kupperi sõnul ei ole lekkiv bensiinivagun suurimas ohus mitte sõidu ajal, vaid seistes. “Bensiin on küll palju tuleohtlikum kui masuut või nafta, kuid see-eest aurustub kiiremini,” rääkis Kupper, “sõidu ajal ei saa ühte kohta tekkida piisavalt suurt bensiini või bensiiniaurude kontsentratsiooni, et tekkiks süttimine või plahvatus.”
See-eest võib ühel kohal seisva lekkiva kütusevaguni alla tekkida nn lombituli. “Kui tuli pääseb lombitulest lekkivasse bensiinivagunisse, siis vagun süttib, kuid üldjuhul ei plahvata,” ütles Kupper. “Plahvatus võib aset leida siis, kui tuli kuumutab pikemat aega kütusetsisterni väljastpoolt.”
Raigo Uukkivi hinnangul oleks süttimise korral “õnnetus olnud suur”. Rahatrahvi Westgate Transpordile siiski ei määrata, sest laadimiseeskirju rikuti vaguni laadimisel Venemaal.
Osaühing Westgate Transport on loodud 2004. aastal ning alustas kütusevedusid Eesti raudteel alates käesoleva aasta maist. Ajakirjanduses on ettevõtet seostatud ka Vene kapitalil põhinevate raudteeoperaatoritega Transoil, BTS ja Spacecom.
Peeter Kuimet, Postimees
toimetus@virumaateataja.ee