Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2503607t1h55d5.jpg)
Kuumadel suvepäevadel on Võsul puhkajaid rohkem kui Rakveres elanikke, kõik nad jätavad Võsule maha hulganisti prügi, mis konteinereid uputab.
Võsule mõlemalt poolt sissesõitjat tervitavad esmalt suured äärest ääreni täis prügikonteinerid. Kuigi neid tühjendatakse Vihula abivallavanema Einar Ohovi sõnul kaks kord nädalas, ei mahu ka parima tahtmise juures elanike prügi nendesse ära.
Suuremad konteinerikasutajad on kohalikud suvilaomanikud, kel oma leping jäätmeveofirmaga puudub. Ohovi väitel pole konteiner mõeldudki kinnistuomanikele, vaid hoopis turistide jaoks, kel endal Võsul kinnistut pole.
Liiga kallis
Ohovi väitel on 99% prügist, mis jäätmehooldusfirma minema viib, võõraste oma ega kuulub Võsu elanikele.
Alevi vahele paigaldatud prügikaste tühjendatakse Ohovi ütlusel regulaarsel, kuid pilt on ikkagi inetu. Silma hakkavad prügist pungil prügikastid, mille kõrvale on suvitajad jätnud kilekottidega ka oma prahi.
Mais jõustunud jäätmehooldusseaduse järgi on iga kinnistuomanik kohustatud ise oma jäätmehoolduse korraldama ja jäätmeveofirmaga lepingu sõlmima.
Kinnistu omanik peaks ostma või rentima konteineri ja tegema selle regulaarseks tühjendamiseks lepingu. Sellise mugavuse eest tuleb aga kinnistuomanikul omast taskust maksta.
Jäätmehooldusfirmad on nõus heal meelel individuaalseid lepinguid sõlmima.
Kuid teenuse eest tasudes kergeneb kinnistuomaniku tasku keskmiselt siiski ligikaudu viiesaja krooni võrra kuus. Et maksta meelsasti ei taheta, on vaid vähestel majapidamistel jäätmehooldusleping.
Keskealine Võsul suvitav naine, kes palus oma nime mitte mainida, rääkis, et suvel tal niigi raha napib ja et kasutab prügi jaoks ühiskonteinerit. ”Konteineri kõrval oli ükskord lausa kolm külmkappi ja diivan,” kirjeldas naine jäätmekonteineri ümbrust ja lisas, et kuna konteineri ümbrus on õudne, võiks seda varjata aed.
Vihula abivallavanema Einar Ohovi sõnul on firmadega jäätmeveolepingu sõlminud vaid vähesed majapidamised. Elanikud pole tema sõnul valmis maksma prügikoti äraandmise eest ka 10-kroonist teenustasu.
Erinevad meetodid
Majapidamistes, kus oma prügikonteiner puudub, on erinevad meetodid prügist lahti saada.
Toidujäätmed viiakse komposti ning lõkkesse läheb põlev praht. Plastmass ja metall rändab konteinerisse.
Tundmatuks jääda soovinud suvilaomanik ütles, et maksab suvila eest maamaksu, mille sisse kuulub ka jäätmehooldustasu.
Tema sõnul on Aia tänava lõpus paiknev prügikonteiner, kuhu ta oma prügi viib, ühiskondlik ja selle eest peab hoolitsema vald. Mehe ütlusel on konteiner aga täis ja haiseb, kuid teda see ei häiri, sest konteiner asub suvilast kaugemal.
Õpetamine võimatu
Erinevalt eurooplasest pole eestlane ehk veel aru saanud, et kõik maksab - nii ka prahivedu.
Abivallavanema Einar Ohovi meelest vajab probleemi lahendamine ka hoiakute muutumist. ”Ei ole aega inimesi õpetama hakata,” tõdes Ohov, kelle arvates on kogu Eesti prügi alla mattumas.
Tema kinnitusel on kõige halvem olukord Tartu ja Peterburi maantee ääres.
Erakrundid peetakse Ohovi sõnul puhtad, kuid ühist ja avalikku ruumi millegipärast ei austata.