Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajal, mil Eesti lastekodud võitlevad finantsprobleemidega, on Injus rahaasjad korras. Inimesed teevad tööd edasi ja kaadriliikuvust pole märgata.
Esmakaupade ja kütusehindade kallinemine on viinud paljud lastekodud pankroti äärele ja töötajad lahkuvad, sest raha palka maksta pole. Võrreldes teiste lastekodudega on Injus sellega kõik korras.
Lastekodu teatel on riigilt oodata järgmist toetust juba aasta lõpus ja ka maavalitsuselt saadi hiljuti korralik summa. Igal aastal on olnud suureks abiks eelarvevälised toetused. Soome Elu Sõna abiga on tehtud remonti. Saksa Rotari klubi andis lastekodule paar aastat tagasi rahaabi. Ka mõisa endiste omanike pärijad on aastate jooksu lastekodu paarisaja tuhande krooni suuruse summaga toetanud.
Inju lastekodu töötaja, kes oma nime mainida ei soovinud, ütles, et ilma iga-aastaste eelarveväliste toetusteta oleks olukord teine. Kuigi töötaja ei osanud täpselt öelda, milliseid muutusi lastekodu munitsipaliseerimine endaga kaasa toob, oli ta kindel valla abis.
Vinni vallavanem Toomas Väinaste ei soovinud munitsipaliseerimist enne lepingu sündimist täpsemalt kommenteerida. ”Oleme taotluse teinud ja meie suhtumine on positiivne,” tähendas Väinaste.
Injus on töötajaid, kes on olnud majas juba kolmkümmend aastat. Praegu töötavad lastekodus lisaks üheksale kasvatajale ka sekretär, koristajad, majandusinimesed ja kokk. Kuigi töötajate palgad on madalad, probleemi, et töötajad ära läheksid, Injus pole.
Anonüümseks jääda soovinud töötaja arvates on kaadri püsivuse põhjuseks töökoha asukoht. ”Kui töökoht oleks linnas, oleks rohkem valikut,” tähendas ta.