Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2504311t1hae5e.jpg)
Jõukust on tänapäeval raske mõõta, arvavad Eesti 500 rikkama hulka arvatud Lääne-Virumaa firmaomanikud. Kõik neist ennast rikkuriks ei pea.
Meil on nüüd seitse tunnustatud rikast, kes ajalehe Äripäev metoodika järgi kuuluvad Eesti R- ehk rikaste klubisse. Jõukuse mõõdupuuks võeti ettevõtte omakapital, millele liideti viiekordne 2004. aasta kasum. Füüsilisest isikust ettevõtjaid ja eraisikuid rikaste hulka ei võetud.
Kõige kõrgemat, 64. kohta hoiab R-klubis suurärimees Oleg Gross oma kahe firma OG Elektra ja OG Elektra Tootmine aktsiate ainuomanikuna. Grossi vara suuruseks hindab Äripäev 240 miljonit krooni.
“Ettevõtte turuhind oleks õigem näitaja, aktsiad on vaid virtuaalne raha,” arvas Gross, kes ei ole päriselt rahul hindamise metoodikaga. “Aluseks võeti ju eelmise aasta kasum, kasum võib aastate lõikes aga kõvasti kõikuda,” ütles ta. Grossi sõnul on tal rohkemgi firmasid, aga ülejäänud on arvestusest välja jäänud. “Eks selliseid rikkaid või Eestis teisigi olla,” märkis ärimees. “240 miljoni krooni eest praegu enam firmasid üles ei ehitaks,” pidas ärimees seda numbrit alahinnatuks. Oma äritegevuse alguses moodustas ta firmade vara 20 miljonit krooni. “Ma pole salanud, et minu äri sai alguse Venemaalt sõidukeid tuues,” ütles Oleg Gross.
Rikkad või vaesed
Rikkana võib end tunda ka mitu Lääne-Viru põllumeest. Nad ise vaidlevad oma väidetavale rikkusele aga kõva häälega vastu. OÜ Müüriku Farmer omanik Endel Mäesepp, pingereas 41,31 miljoni krooniga 387. kohal, ütles, et on enda rikkuse küsimust juba raamatupidajaga arutanud. “Mina küll ei saa kuskilt aru, et rikas olen. Vahel tulen vaid ots otsaga kokku,” tunnistas farmer, kes oli väga üllatunud, leides end 500 Eesti rikkama inimese nimekirjast. “Varsti avame suurfarmi, meil on kaelas ehitamise laenud ja hüpoteegid, mis selles kokkuvõttes üldse ei kajastu,” arutles ta.
“Ja kes enne on tööga rikkaks saanud, aetakse ju edukalt kinnisvaraäri ja mängitakse börsil,” lisas farmiomanik, kellel endal on samuti väheke kinnisvara elumaja näol.
Simuna firma Ivax OÜ omaniku Hans Kruusamägi jõukust iseloomustab 31,16 miljoni krooni suurune number. “Maal on tehtud ränka tööd alates Eesti vabariigi algusest siiani ja midagi oleme tänaseks tõesti saavutanud,” arvas Kruusamägi põllunduse edenemise ja maameeste varalise seisu kohta.
On ostetud uusi masinaid ja tehnoloogiaid, ehitatud kuivateid ja farme. “Aga meil on pangalaenud kaelas ja me ei tohi oma äris ühtki valesammu astuda, number miljonite lõpust on kerge kaduma,” kirjeldas ta olukorda.
Põllumajanduse ja kalandusega tegelev ärimees rääkis, et on oma firmas omanik, tegevjuht ja vahel ka tööline. “Et istun ise sügisel kombainiroolis, tean peast igat põldu - ja põlde on mul 3000 hektaril,” selgitas ta oma põhimõtteid.
Raha ju polegi
PT Mikro ASi omanik Peeter Trutsi arvas oma firma 34,43 miljoni krooni suuruse vara kohta, et nii suurt reaalset raha ju tegelikult ei olegi. Kuigi ettevõte areneb Trutsi sõnul stabiilselt, suuremate tagasilöökide ja hüpeteta. Selle aktsiad on aga kindlasti raskemalt realiseeritavad kui näiteks börsifirma omad.
Äripäeva hindamise alust – ettevõtte omakapital pluss 2004. aasta viiekordne kasum - pidas ta normaalseks. “See on rahvusvahelisel turul täiesti kasutatav meetod, millele lisanduvad müügil veel mitmed tegurid,” ütles ta.
Oleg Gross aga suhtub rikaste edetabelisse umbusuga. “Ma ei hakka nimesid ütlema, kuid mitme rikka mehe äride bilansid jäävad tegelikult allapoole nulli,” lausus ta. “Selles rikaste nimekirjas on ebatäpsusi, aga põhimõtteliselt on siiski hea, et üks erakapitalil ettevõte nagu Äripäev võttis ette tegelda tööga, mis oleks tegelikult riigiametite asi,” arvas ärimees.
Kui 500 Eesti rikkama inimese tabelis viimastel kohtadel asuvate ettevõtjate rahanumbrid on 30 miljoni krooni lähedal, siis kas väiksema kapitaliga firmad ei olegi praegu enam arvestatavad? “Ka väikese kapitaliga firma võib olla väga edukas,” oli kindel Peeter Trutsi.
Kui õnnelikuks võib jõukus inimese teha? Oleg Gross vastas: “Minule pole raha olnud kunagi eraldi väärtus. Minu elu mõte on ettevõtete arendamine ja uued kauplused. Raha selleks on muidugi vaja.”
Mida rikkuseni jõudmiseks kõige rohkem tarvis läheb? Hans Kruusamägi vastus on kindel - mõistust. “Kui mul on vara olemas ja ma ei suuda seda edasi arendada, mis kasu sellest on,” põhjendas ta oma seisukohta.
Kui Kruusamägi saaks kuskilt miljon krooni, siis maksaks ta selle eest ära oma võlad. Vähemalt muist neist. Ja arendaks uute laenude abil tootmist edasi. “Puhkust olen endale ikka lubanud,” tunnistas ta.
Tulevikus tahaks Hans Kruusamägi ehitada endale ka maja, sest seni on tulnud elada üürikorteris.