Majandus: 100-aastane Kunda raudtee teenib usinalt kasumit

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lätist ostetud vedur on küll vähe pruugitud, aga arvestades vedurite üle 30 aastast eluiga veel päris nooruke.
Lätist ostetud vedur on küll vähe pruugitud, aga arvestades vedurite üle 30 aastast eluiga veel päris nooruke. Foto: Tairo Lutter

Kunda tsemenditehasele teenuseid osutavale Kunda Transile annavad raudteeveod lõviosa sissetulekust, veovõime suurendamiseks ostis firma hiljuti ka uue veduri.

Rakvere - Kunda raudtee omanik ja laopindade rentimisega tegelev Kunda Trans AS ostis hiljuti uue veduri. Vedur on valmistatud Brjanskis, Kundasse osteti see aga Ventspilsist.

“Päris uus see pole, 1997. aasta oma, aga veduri kohta on see väike iga,” ütles Kunda Trans ASi transpordiosakonna juhataja Boris Štern. Veduri eluajaks peetakse 32 aastat.

Veduri ostmiseks, mis maksis 290 000 USA dollarit, tuli laenu võtta. Kõige vanem vedur Kunda Transis pärineb aastast 1968, aga kõik nad kannavad ühte ja sama firmamärki TEM. “Uutel on vaid parem vedrustus, pidurid ja mõned muud omadused,” ütles Kunda Transi juhataja Andres Lume. “Vene vedurid on vastupidavad,” kiitis Boris Štern.

Andres Lume jutu järgi võtab vedur enda järele 25 - 30 koormaga vagunit. “Tegemist on manööverveduriga, mis pole sama suur kui Eesti raudteel,” iseloomustas ostu firmajuht.

Vedurid ja vagunid

Praegu on veofirmal viis vedurit ja 139 vagunit. Muist vaguneid teenivad raha Venemaa ja Kasahstani raudteedel. Lisaks veduritele-vagunitele kuulub tehnikaparki ka raudteetööliste veoks vajalik dresiin. Soomest ostetud dresiin ja Saksa DV päritolu raudteekraana esindavad nn välismaist tehnikat.

1998. aastal omandatud Kunda - Rakvere raudtee on Kunda Transi olulisim tootmisvahend. Seda mööda veab firma Kunda Nordic Tsementi Aidu ja Ubja karjäärist põlevkivi, Andja karjäärist paekivi, välja aga tsementi ja tuhka. Ka kasutatakse raudteed puidu veoks. Kuigi Kunda Trans on aastaid olnud raudtee valdaja ja Kunda Nordic Tsement veofirma kindel klient, ei ole juhtkond tuleviku suhtes sugugi kindel. Tulevikule tuleb pidevalt mõelda: mullune 4,6-miljoniline kasum investeeriti tootmisse. “Raudteele pakub konkurentsi autotransport, aga raudtee eelis on odavus,” ütles Andres Lume.

Ajalooline rööbas

Kunda - Rakvere raudtee on ise juba 100-aastane. “Liiprid kipuvad mädanema ja neid tuleb asendada, samuti vahetada välja kulunud rööpad. Viimase töö juures avastati, et üks Demidovi tehase rööbas pärines 1898. aastast.

Andres Lume sõnul ei tasuks raudteetransport ennast eales ära, kui tuleks uus raudtee ehitada, renoveerimine tuleb õnneks tunduvalt odavam. “Arvan, et ühe kilomeetri uue raudtee rajamine läheks maksma 10 miljonit krooni,” märkis Lume.

Autofirmad sõidavad ju mööda riigimaanteid, raudtee tuleb aga omanikul korras hoida. Kunda ja Rakvere vaheline raudteelõik on 20 km, koos haruteedega 37 km pikkune.

Raudtee hooldamisega tegeleb firma oma brigaad, sest talvel on vaja teed lumest ja jääst puhastada. Kokku töötab Kunda Transis 65 inimest, kelle hulgas vedurijuhid ja nende abid, pöörmeseadjad, dispetšerid.

Andres Lume vaatab tsemenditehase kolmanda korruse kontorist tulevikku siiski optimistlikult. “2007. aastal hakkab tsemenditehases tööle kolmas ahi, see peaks transpordifirmadele tööd juurde andma,” ütles Lume. Samamoodi peaks elavdama veosteturgu haavapuitmassitehase valmimine.

Eelmisel aastal arutati Kundaga seotud ettevõtete ümarlauas Kunda sadamaraudtee ehitamise võimalust. Sellest olid huvitatud Kunda sadam ja teised ettevõtted. Siis järeldati, et raudtee ehitamine tuleb kõne alla siis, kui kaubavood suure-nevad.

Kunda linnavolikogu esimehe Anne Tasuja sõnul on sadamaraudtee ja Kunda ringtee rajamine kirjutatud ka arengukavasse. “Aga sadamaraudtee ehitus saab sündida vaid euroraha abil ja käsikäes ringtee ehitamise ja sadama laiendamisega,” selgitas Tasuja.

“Meie firma on igal juhul sadamaraudteest huvitatud,” ütles selle projekti kohta Boris Štern.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles