Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2504571t1h9660.jpg)
Järgmisel aastal võivad kohtutäiturid hakata rohkem tegelema raskemate võlanõuetega, sest nende töötasu hakkab sõltuma nõuete keerukusest.
Uuest aastast jõustuvad täitemenetluse ja kohtutäituri seadus muudavad kohtutäiturite tööd. Lisaks ettenähtud palgatõusule hakkab nende töötasu sõltuma ka nõuetest: mida keerulisem võlanõue, seda suurem tasu.
Rakvere kohtutäituri Raigo Pärsi sõnul innustab seadusemuudatus täitureid rohkem tegelema keerukamate juhtumitega, mille puhul on raha võlgnikelt raskem kätte saada. “Praegune tasusüsteem ei motiveeri täiturit ega võlgnikku. Tasu suurust ei mõjuta see, kas täitur pingutab ja teeb rohkem toiminguid või on passiivne ja ootab vaid raha ilmumist võlgniku pangaarvele,” kirjeldas Pärs olukorda.
Võlad koguvad viivist
Sissetuleku suurenedes saaks kohtutäitur oma büroosse ka rohkem abilisi palgata ja võlgade kättesaamine kiireneks. Üle poole täituritest töötavad kas ühe abilisega või ilma ühegi abiliseta. “Selline büroo pole tõhus, täitmistähtajad aeguvad, täiturid keskenduvad kergemini täidetavatele nõuetele,” rääkis Pärs.
Praegune tasusüsteem on viinud selleni, et kahel viimasel aastal on ametist lahkunud üle kümne kohtutäituri ja välja on kuulutatud kahe kohtutäituri pankrot.
Seadus mõjutab ka võlgnikke võlgu kiiremini tasuma. Kui võlgnik tasub oma võla vabatahtlikult tähtaja raames, tuleb tal maksta vaid pool täituritasu.
Kohtutäitur Kairi Laiõuna sõnul on võlgade sissenõudmisel teisigi muutusi. Näiteks ei saa pärast 1. jaanuari notari juures sõlmitud võlaõiguslikke lepinguid enam otse täitmisele anda, vaid tuleb sõlmida uus notariaalne kokkulepe. Kui varem pidi täitur andma võlgnikule kahenädalase tähtaja vastuväidete esitamiseks ja sai alles seejärel menetlust alustada, siis nüüd saab pärast uut notariaalset kokkulepet seda kohe teha. “Kui võlgnik aga notari juurde ei tule, tuleb võlga hakata kohtu kaudu nõudma,” ütles Laiõun.
Ka hakkab ehk võlgnikke mõjutama kogunev viivis: täituri juures pooleli olevad asjad hakkavad viivist koguma. “Seni on võlgnikul olnud kasulikum võla maksmisega viivitada, laenata raha välja või panna intressi teenima,” arvas Kairi Laiõun.
Uuest aastast ei kuulu arestimisele üks miinimumpalk võlgniku kohta ja üks kolmandik miinimumpalgast iga ülalpeetava kohta.
Meestel on ümbrikupalk
Küsimusele, missuguseid võlgasid on Lääne-Virumaal kõige raskem kätte saada, vastas Kairi Laiõun: “Elatisraha. Virumaal on ümbrikupalgad siiski väga levinud. Kui täisjõus mehel ei ole kolme-nelja aasta jooksul maksuametis deklareeritud tulu, siis mida arvata.”
Raigo Pärs nimetas raskemateks juhtumiteks maksuameti, Eesti Energia ja teiste maksevõlgade sissenõudmist, samuti elatisraha nõudeid.
“Inimesed on korterid ostnud, aga ise seal ei ela ja kätte neid ei saa. Õnneks on sellistel juhtudel võimalik korterid lõpuks müüki panna.”
Maksmata pangalaenud moodustavad kohtutäiturite andmetel nõuetest väga pisikese osa. Hüpoteegilaene ka täitmisele ei tule. “Praegu on enam tegemist krediitkaartide, nagu Ego ja Magneti võlgadega. Lõhki on end laenanud väga väikese sissetulekuga inimesed, kel kaob vist reaalsustaju,” ütles Kairi Laiõun.
Tema hinnangul ei ole Lääne-Virus mingi probleem mustalt töötada. “Kui Tartumaal saavutab edukaim täitur sama tulemuse kahe abilisega, siis meil peaks olema selle tulemuse saamiseks büroos neli töötajat,” arutles kohtutäitur. “Siin ei saa olla põhjuseks ainult töökorraldus, vaid ka võlgnike varjatud sissetulekud,” järeldas ta.