Pigem on neetud olnud maja ise, kus lisaks rahvamajale on tegutsenud ka kool. Kunda linnapea Allar Aron rääkis, et 1960. aastal jäi maja koolile kitsaks, ja kui uus koolimaja valmis sai, jäi vana kool täielikult vene õppekeelega laste päralt.
Vene kool tegutses endises rahvamajas 2001. aastani. Siis sundis õpilaste vähesus ja hoone väga halb seisukord koole ühendama.
“Maja põhikonstruktsioonid vajusid, viimastel aastatel kukkus näiteks võimla laest suuri plaate alla,” kirjeldas linnapea maja seisukorda.
Et vana lagunev maja, milles viimastel aastatel palju põlenguid oli, asus Port Kunda maa-alal ja oli linnale häbiplekiks, ostis Kunda Nordic Tsement hoone ära ja laskis lammutada.
Kunda Nordic Tsemendi haldusdirektori Arvo Vainlo sõnul oli teada, et majale on pidulikult nurgakivi pandud, ja nii seda ka otsiti. “Tänu lammutajatele, et nad selle ilusasti kätte said,” lisas Vainlo.
Väheldase kingakarbi mõõtu tsinkplekist kast oli korralikult suletud ja selles sisaldunud paberid on ajahambale väga hästi vastu pidanud.
Kastis olid nurgakivi panemise päeva, 1928. aasta 17. juuni ajalehed, Kunda Noorsoo Kasvatuse Seltsi ajalugu, maja ehitajate nimekiri, seltsi esimehe Aleksander Einmanni kiri ja mündid: 1-,3-, 5- ja 10-margane.
Rahareform oli küll selleks ajaks juba toimunud ja markade asemel käibel kroonid, kuid müntide vermimiseni polnud veel jõutud ja nii käibisid margaväärtuses mündid sentide asemel.
Kunda Noorsoo Kasvatuse Seltsi ajaloost saab lugeda, et seltsi asutamisest peale on selle vankumatuks tahteks olnud luua oma kindel kodu, kus võiks kõlada laul ja mäng.