Õpilasmalev tuleb uue hooga

Omaaegse õpilasmaleva elust annab hea ettekujutuse kaks aastat tagasi esilinastunud mängufilm “Sigade Revolutsioon” Foto: Stseen filmist/Vahur Puik

Sel nädalal tähistab omal ajal väga menukas olnud Eesti õpilasmalev 40. sünnipäeva, malevale Eestis taas elu sissepuhumise otsusega on ühinenud viis Lääne-Virumaa valda ja linna.

Kakskümmend Eesti omavalitsust, sealhulgas linnadest Kunda ja Rakvere ning Tamsalu, Kadrina ja Tapa vald, kirjutasid 2004. aastal alla protokollile, mis oli aluseks üleriigilise õpilasmaleva loomisel. Malevasarnaseid töölaagreid on Lääne-Virumaal tehtud aga ennegi.

Kunda linna haridus- ja kultuurinõuniku Marge Lepiku sõnul on malevlus Kundas populaarsust kogumas. “Kui linnalaagreid oleme korraldanud juba ammu, siis esimese õpilasmaleva rühma panime kokku eelmisel suvel,” rääkis ta. Lapsed tegid heakorratöid: koristasid Kunda randa, kalmistut ja teenisid selle eest ka taskuraha. Projekti rahastasid Eesti noorsootöö keskus ja Kunda linnavalitsus.

Ettevõtjatel huvi väike

“Kui läinud suvel olid meil malevas ainult Kunda lapsed, siis sel aastal plaanime koostööd Tapa linnaga: kaheteistkümnepäevase laagri jooksul on Tapa lapsed kuus päeva meil ja Kunda lapsed omakorda Tapal,” lisas Marge Lepik.

Ühe rühma asemel on Kundas sel suvel loomisel kaks ja kokku pääseb malevasse 60 õpilast. “Huvi on suur ja juba praegu küsitakse, millal saab hakata malevasse registreerima,” kiitis Lepik.

Tamsalus on sel suvel ees kümnes laste töölaager. Nii nagu Kundas, on ka Tamsalus plaanis laagriliste arvu suurendada neljakümnelt õpilaselt viiekümnele. Tööd saavad 13-17-aastased noored Tamsalu kultuurimaja, spordihoone, sotsiaalkeskuse ja Tamsalu Kommunaali juures.

Tamsalu vallavalitsuse lastekaitsespetsialisti Tuuli Lindre sõnul on töölaager laste hulgas väga populaarne, kuigi lapsi tasustatakse vaid miinimumtunnitasu alusel.

“Kahju on, et eraettevõtted pole asjaga eriti kaasa tulnud, samuti on raske leida juhendajaid,” tõi laagri organiseerimise raskused välja Tuuli Lindre, kes ise on endine malevlane TPLi ja EÕMi päevilt.

“Tamsalu on ühinenud ka taaselustatud EÕMi liikumisega, ja kui ehtsaid ööbimisega malevalaagreid pole veel julgetud korraldada, siis laagrimelu on täiesti olemas. Pärast tööaega saavad laagrilised kokku, korraldatakse võistlusi, väljasõite. Käidud on Tallinna loomaaias ja Jänedal ratsutamas,” lisas ta.

Vaarikad popimad

Lisaks kohalike omavalitsuse korraldatud laagritele võõrustab Lääne Virumaa ka sadakonda noort Tallinna malevlast. Sihtasutuses Õpilasmalev tööandjatega suhtlev Eero Kiipli tunnistab, et läänevirulased on tublid malevakorraldajad.

“Koostöö tööandjatega sujub päris hästi, Tallinna lapsed on Lääne Virumaal malevaelu elanud Rakkes ja Triigis, kus tööks oli peamiselt marjade korjamine, ning Toolsel, kus korrastati lastelaagri kompleksi,” loetles Kiipli. “Kusjuures vaarikate korjamine on tunduvalt populaarsem kui maasikakorjamine,” naeris ta.

“Ajad küll muutuvad, aga noored on ikka noored ning tants ja trall, mis malevaeluga paratamatult kaasas käivad, on samad,” on Kiipli veendunud. Põhjused, miks malevasse tulla, on ehk pisut muutunud: rahateenimise moment on saavutanud olulisema tähtsuse kui varem.”

Kiipli arvates on tänaste malevlaste hulgas aga kindlasti ka neid, kes ainult laheda laagrimelu pärast kaasa löövad. “Malev on üks väheseid säilinud võimalusi proovida täiskasvanuks olemist, ja seda mitte ainult eneseleidmise (või teiste leidmise) mõttes, vaid ka oma igapäevaste toimingute, tegemiste ja tööharjumuste korrastamiseks,” tõi Eero Kiipli esile maleva taasloomise tähtsuse.

Seitsmekümnendatel Lääne-Virumaal Triigis, Aasperes, Sallas, Viitnal ja mujal õpilasmalevat teinud Rakvere kutsekeskkooli matemaatikaõpetaja Tõnis Sakk leidis maleva taaselustamise väga hea idee olevat.

“Olen kahe käega poolt. Et Eesti riigis pole veel suudetud nõukogudeaegsetele hästi toiminud noorteorganisatsioonidele alternatiivi leida, siis maleva taassünd on kindlasti samm selles suunas,” arutles Tõnis Sakk.

“Omal ajal tegime peamiselt põllutöid ja paljudel aitas malevakogemus ka hilisemal elukutsevalikul. Maatööde olemus on praeguseks küll vahest muutunud, aga ettekujutuse töötegemisest saab malevas kindlasti,” rõhutas Tõnis Sakk malevluse olulisust Eestis.