Chalice käis südamest läbi

Keskraamatukogu kollane saal, must klaver, selle kõrval Chalice, saalis hulk noori. Kohe antakse avalöök Rakvere Noorteparlamendi kohtumisõhtute sarjale.

“Olen Jarek ja tulen Tartust ja teen muusikat ja töötan ka muudel kohtadel,” alustab Jarek Kasar alias Chalice, “sina küsid ja mina, keda võib ka sinatada, vastan.”

Jarek tuli Tartust autoga. (Autost ja tulevikust loe loo lõpust.)

Kes ei tea, siis seda meest on viimastel aastatel tunnustanud nii laiem kuulajaskond kui kitsama ringi kriitikud. Kaks edukat albumit, koostöö Tõnis Mäega, esinemine presidendi vastuvõtul on Chalice’ist teinud nooremate põlvkondade multikulturaalsuse sümboli.

Aga unustagem kultuuriküljefaktid - ta on tegelikult reaalne ja muhe sell. Teeb hingega hingeminevat muusikat.

Alustas Chalice, muide, siitsamast Rakverest. Tema n-ö räpiprofielu esimene kontsert toimus ei kusagil mujal kui Mõmmi baaris. Pidulisi olnud tookord vähem kui meie kohtumisõhtul küsijaid. Allpool mõned killukesed erinevate tegelaste poolt õhtu jooksul küsitust.

Kuidas jõudsid oma räppi ja jazz’i kokkusulatava stiilini?

No mis ta nüüd ainult jazz ja räpp on. Alguses tegelt, kunagi, kui ma noorem ja kergem ja lollim olin (muheleb), siis esimesed lood, mis tegin, olid instrumentaallood klaverile. Arvasin, et oskan seda asja. Mingil hetkel võtsin julguse kokku, näitasin oma loo noote solfedžoõpetajale, kes ütles ainult: täielik jama!

Vana sa siis olid?

Seitsmene. No õpetaja ei öelnud täpselt nii, aga seda oli ta näost näha. Eks see lugu oli ka umbes selline: (prõmmib klaverist välja kolm disharmoonilist akordi) PLÄRR, PLÕNN, PLÖRR!

Olen mõelnud, et kui praegu läheksin kuhugile prestiižsele üritusele, mängiks seda lugu ja teeks sinna juurde nägu (manab ette pingestatud-hingestatud esteedinäo), arvaksid kõik, et see on Kunst.

Millisele raamatule või filmile tahaksid saundträkki teha?

Teen praegu muusikat ühele etendusele, Goethe “Faustile” (keegi publikust vilistab üllatunult) ja ühe NO99 teatri projekti jaoks. Ja filmile “Tartu 2011. a kultuuripealinnaks” kirjutan muusikat ja üks filmiprojekt on veel käsil. (Ohkab.)

Arvan, mul ei ole aega mõelda sellistele raamatutele või filmidele, millele tahaksin muusikat kirjutada, tööd on niigi palju.

Kas sul iidol on?

(Ajab end puhevile.) Ma ise olen! (Naerab, muutub jälle loomulikuks.) Ei ole mul iidolit. On inimesi, keda ma kuulan, kellega koosolemist naudin, keda austan. Inimest, kelle moodi ma ise tahaks olla, sellist pole.

Kes on su lemmiklauljad, -muusikud Eestist?

Need, kellega ma koos töötan, kellega on meeldiv koostööd teha. Meeslauljatest Vaiko Eplik, Tõnis Mägi, naistest Hannaliisa ... Räpparitest ehk Põhjamaade Hirm, sest selle mehega on mul mõtlemine suht sarnane. Aga ka TommyBoy.

(Vajub mõttesse.) Paljude Eesti naislauljatega on muide selline värk, et nad laulavad, nagu nad ei saaks sõnadest aru. Enne laulmist tuleks kindlasti küsida, milleks laulda ja mida laulda.

(Chalice rüüpab tassist teed ja pöördub klaveri taha.)

“Sõnad on ilusad, sest et sõnad on sõnad on ilusad. Kord tuleb aeg, mil mind peetakse tühjade sõnade autoriks. Sõnad on, sõnad on, sõnad on, sõnad on ... Elusad, ilusad ...”

Chalice on suur sõnamängur. Et tema muusika on juuritud meie ümber kihavasse ühiskonda, leidub selles ohtralt kavalat ajakaja. Sõnakus on tema žanris põhirelv.

Viimasel albumil (“Süsteemsüsteem”) tulistab Chalice populaarset neorockbändi Nexus: “Kaks on seal pandavad ja üks on panda ...”

Millised on su suhted Nexusega?

Nexus? Nexus on toode.

Kuidas on selle pandalooga?

Ma töötan ühe nexusega, selle “pandaga”, samas firmas. Noh, tema on Tallinnas, mina Tartus. Asutuse jõulupeol siis kohtusime. Alguses istusime üksteisest kaugel, ei sattunud seltskonnas kokku. Jõime õllet ja ... Siis äkki märkan, et oh sa, panda on mu kõrval! Siis oligi umbes nii, et ta ütles: “Ma poleks seda sust uskunud!” Vastasin, et ega ma mõelnudki seda nii. Asi lõppes sellega, et vahetasime telefoninumbreid.

Aga noh, oleme ausad, seal loos oli see panda-asi jumala hästi öeldud! Väike nali on kõigi eesti artistide pihta teretulnud. Ka minu pihta.

Oma viimaselt plaadil räägid sa AUSusest – armastusest, usaldusest, sallivusest. Kuidas on Eestis nendega lood?

Ma ei ütleks, et ainult Eestis, see on pigem globaalprobleem. Me ei ole piisavalt ausad. Pole lahe olla aus. Ükskõik mis valdkonnas, Armastust, Usaldust, Sallivust võiks rohkem olla.

Kas sul päris hulle fänne on? Selliseid segaseid.

Üks tüüp tundub küll selline. Ta on mulle Raadio 2 eetrisse meile saatnud, et lähme kalale. Nüüd kirjutab pidevalt raadio koduleheküljele saate foorumisse. Väga eemaletõukav! Algul vastasin, et kahju küll, pole aega, siis ta viskas, et tule mulle Türri külla. Ei tea, ei taha.

Mis su lemmikjook on?

Vesi. (Väikese pausi järel.) Tegelikult meeldib mulle alkohol ka.

Pohmakaga lugusid oled kirjutanud?

Pohmakaga? Vahel ikka. Esimese plaadi pealt oli “Popsulaul”, eelmise pealt oli ka ... (Virgub järsku mõttest, irvitab.) Kuule, ma pole mingi joodik!

Kuidas su lood sünnivad. Kas oled nagu avatud raamat? Või hoiad midagi kuulajate eest endale?

Enamiku hoian endale.

Selle asemel jätad endast mingi mulje?

Ei, ei jäta. Ma ei saa aru inimestest, kes näevad hullult vaeva mingi mulje jätmisega. Panevad rõhku imidžile ja värgile. Mulle meeldib käia riides, nagu tahan, see on minu jaoks lahe. Aga ma ei tee seda, et endast mingit kõva muljet jätta. Üldiselt, mu muusika, see on ehk see, mille kaudu minust mingi mulje tekib.

Pilves peaga kontserti oled andnud?

(Chalice mõtleb mõnda aega ja vajub ilmekalt klaveri peale röötsakile.) Jaa-aa, herouimas ... Bööööh ... Või kanepiuimas ...

(Tõsinedes.) Kusjuures ei ole.

Kuidas teistesse mõnuainetesse suhtud?

Paljud kunstnikud, meie rahva lemmikud, tarbivad mitmesuguseid mõnuaineid, kokaiini, kanepit. Väga paljud. Paljud noored samamoodi. Eks see on muidugi oht, seda tuleb ennetada. Tegelikult igasugused mõnuained, ka alkohol, on probleem. Aga jah, nii neid asju ära ei lahenda, et teeme mingi kontserdi ja võtame käest kinni ja lubame, et enam ei tarbi.

Klaver ja Chalice räägivad suhtekapriisidest. Kord on armastus kirglik ja siis mitte. Ühesõnaga - Naine on teiselt planeedilt. Vahekohti ümisedes passib Chalice rahvast ja pasundab, suu torus: “UFOO-UFOOOO! Ja õhtu viimases laulusetis käib vikat – siuhh – südamest läbi”

Kuidas sul religiooniga lood on?

Ma usun loodusjõude ja usun energiasse, mis on olemas ja kandub ühelt inimeselt teisele läbi tunnete ja mõtlemise. Kui me kõik räägiksime täpselt nii, nagu mõtleme, siis saaksid kõik inimesed hullult hästi ja veel paremini üksteisest aru.

Ja energiast. Näiteks oled kellessegi hullult armunud ega tea, kas tema sind vastu armastab, ja see kestab nii mitu aastat, siis see teine inimene tunnetab seda nii või teisiti. Ta ei tea, kes teda armastab. Kui ta lõpuks teada saab, et sina see oled, lõpuks hakkab ta sind ka armastama. See on võib-olla teistmoodi armastus, aga ... See energia ei kao, see on energiamäng.

Mis on sinu eluunistus?

No muidugi tahan, et inimesed oleksid mõistvamad, aga on ka teisi asju. Ei ütleks, et unistused, pigem eesmärgid. Või asjad, mida tahaksin. Unistused oleksid pigem ...

... naine, raha, auto?

Eh-ei. See pole unistus, see on pigem paratamatus. Midagi sellist, mis on kõigil olemas. Muidu on nii, et unistused saavad otsa. Mõtle, kui ühel päeval vaatad naisele otsa, auto põriseb kõrval ja ... ja ... paned koduust lukku ja siis mõtled, et kurat, ongi kõik unistused täide läind. Siis peab vist maja maha põletama ja auto ära varastada laskma. Ma mõtlen ikka, et peab rahulolu olema, mitte ainult ühel, vaid kõigil.

Mismoodi sa tahaksid, et inimesed sind tulevikus mäletaksid?

(Mõtleb natukene käsipõsakil.) Hinnake mind mu tegude, mitte mu sõnade järgi! (Muheleb) Ma tahaksin, et mu lastele jääks mu laule, palju laule.

Auto ka?

Jah, auto ka.

Kokkutulemise algul lahutas küsitlejaid ja vastajat viis meetrit tühja põrandapinda. Õhtu lõpuks on see lagendik kadunud. Musa ja mõtted on inimesed ühendanud. On tekkinud hea süsteem. Süsteemsüsteem?!

Kalle Paas, musagurmaan