Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/26/5097833t1hae27.jpg)
/nginx/o/2013/10/04/2505281t1hcf16.jpg)
Endla looduskaitseala, mis kuulub rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka, asub Põltsamaa jõe alamjooksul kolme maakonna - Jõgevamaa, Järvamaa ja Lääne-Virumaa - territooriumil.
Endla looduskaitseala nimetatakse “rabade võlumaaks”, sest selle kaitseala võtmesõnaks on vesi. Kaitse all on Endla soostiku keskosa, kus asuvad sood, märjad metsad, järved, jõed ja allikad.
Kuigi looduskaitsela on mõeldud looduse ja loomade-lindude kaitseks, on kaunist raba ja metsa oodatud imetlema ka inimene, kes mõistagi peab käituma loodushoidlikult ning arvestama, et kaitsealal puhkamiseks ja matkamiseks on reeglid, millest tuleb kinni pidada.
Inimasustuseta soo- ja metsaalad on elupaigaks enam kui 450 taimeliigile ja 180 linnuliigile. Kohata võib kotkaid ja kurgi, luiki ja väikesid laululinde. Endla järv on muide üks linnurikkamaid järvi Eestis, mis muistendi järgi on Vanemuise kasutütre Juta kaitse all.
Matkajate ja loodushuviliste kasutada on viis matkarada: neli neist looduskaitseala ida- ja üks lääneosas.
Kui Virumaa Teataja esindus ühel kargel, kuid päikesepaistelisel märtsikuu päeval jõudis looduskaitseala keskusesse Jõgevamaal Toomal, ootas meid juba loodusharidusspetsialist Katrin Möllits. Varem asus looduskaitseala keskuses administratsioon, kuid praegu on siin ametis riikliku looduskaitsekeskuse töötajad. Vanasti asus praeguses keskusehoones sookool, kus õpetati soid kuivendama ja üles harima.
Matkarada ümber Männikjärve algab peaaegu keskusehoone ukse alt ning loomulikult ei taha me jääda ilma võimalusest talvist raba oma silmaga näha. Katrin Möllits vihjab asjaolule, et leheneegritel ei ole kaasas suuski, kuigi korralik suusajälg sees ning sellest võimalusest oli ka telefonitsi juttu olnud. Abivalmis loodusvaht Viljar Pergel on nõus meie jalavaeva pisut vähendama: nii saame lumisesse rappa mootorsaaniga.
Rada kaetakse hakkepuiduga
Tavaliselt mootorsaaniga muidugi lõbusõitu ei tehta, see on töövahend. Pergel räägib, et sellega veab ta näiteks materjali laudtee valmistamiseks. Tänavu tehti korda viimane, 670 meetri pikkune lõik laudteest, mis viib vaatetorni juude, kust seitsme meetri kõrguselt avaneb vaade tüüpilisele laukarabale.
Ülejäänud laudtee vahetati välja juba eelmisel ja üle-eelmisel aastal. Laudteed saab ehitatada vaid talvel, sest suvel on raba märg ning töö võimatu.
Paralleelselt käivad ehitustööd ka Võlingi matkarajal, mida kaetakse paremaks läbitavuseks hakkepuiduga.
Katrin Möllitsa sõnul käib inimesi matkamas ka talvises rabas, kuid tunduvalt vähem kui kevadel või sügisel. Suusatamise võimalust kasutavad siiski vähesed, suusajälg on rabas rohkem looduskaitseala töötajate tarvis.
Looduskaitseala töötajatel on palju erinevaid ülesandeid: märtsi alguses oli käsil näiteks loomade loendamine, mida tehti koos Vaimastvere noorkotkaste ja kodutütardega, kellega looduskaitseala inimestel on kujunenud väga hea koostöö. Loenduse käigus seisid noored silmitsi nelja põdraga. Loomadega kohtudes ning ka jälgede järgi tehti kindlaks kolm hunti, rebaseid, ilveseid, jäneseid ja teisigi loomi.
Katrin Möllits selgitas, et sama töö oleks võinud loomulikult ära teha ka riikliku looduskaitsekeskuse töötajad, kuid sellised ettevõtmised on kasulikud mõlemale poolele: lapsed õpivad loodussõbralikult käituma ning veedavad mõnusad päevad looduses ning ka looduskaitseala saab lühema aja jooksul nii mõnegi tööga valmis. Samad noored käivad igal aastal abiks veel puisniitu korrastamas.
Mais, looduskaitsekuul, tulevad aga appi matkaradu puhastama Jõgeva, Koeru ja Rakke valla töötajad – see on samuti juba aastatepikkune traditsioon.
“Rabasse tullakse tavaliselt teadlikult, siia ei satuta lihtsalt niisama. Rabas käimine nõuab aega. Loodusesse on oodatud inimesed, kellel on aega vaikuse jaoks,” ütles Katrin Möllits. Loodushariduse spetsialist näitas talvises, piiritult vaikses rabas looduse vingerpusse: kokkukasvanud soomände ning juba ligi saja-aastast männivanakest. Talvises rabas on kõik veidi teistmoodi kui suvel. Nii ei ole ohtu laukasse vajuda, vaid saab kõndida nagu kaanetanud veekogul.
Endla looduskaitsealal võib valida erineva pikkusega radade vahel: nii kulub ümber Männikjärve matkamiseks ning vaatetorni külastamiseks umbes tund, samas saab teha ka 11-12-kilomeetrise retke, alustades Toomalt ning külastades Männikjärve raba, Mustjõge ja Männikjärve ning siis jälle Toomale tagasi tulla. Kes aga soovib vähem rabas uidata ja hoopis karstiallikaid näha, peaks valima looduskaitseala lääneosas asuva Võlingi matkaraja.
Erinevaid allikaid saab külastada Norra-Jõeküla teelt viitasid jälgides: tee ääres on Valtri kaev ja Oostriku allikad, Metsanurga, Sopa ja Võlingi allikad jäävad teest pisut kõrvale.
Matkaradadel võib matkata igaüks iseseisvalt, kuid võimalik on tellida kaasa ka giid.
Kindlasti peaksid oma viibimisest kaitsealal teada andmad suured grupid, samuti tuleks sellest teavitada siis, kui tahetakse tutvuda looduskaitsealaga väljaspool matkaradu.
Kord aastas korraldatakse huvilistele nn lahtiste uste päev, kui looduskaitsealale oodatakse kõiki matkasõpru.
Sel päeval saab iga soovija kaasa loodusretke juhi.
Laste ja noorte loodusharidusse panustatakse aga väga mitmel moel.
Noortele palju ettevõtmisi
Korraldatakse õppelaagreid, kus lapsed saavad loodusega tutvuda. Oma piirkonna koole kutsutakse osa võtma erinevatest konkurssidest: hiljuti sai joonistamis- ja meisterdamisvõistluse “Kes elab metsas ja jões” parimatest töödest üles näituski.
Looduskeskuses saime aga näha möödunud aastal välja pandud püsiekspositsiooni, mis tutvustab looduskaitseala ja Eesti soid. Kümmekonnal stendil pakutakse külastajale ülevaadet soodest kui erilisest ökosüsteemist, Endla veestikust ja allikatest, vete uurimisest ning soode kasutamisest minevikus ja tänapäeval.
Tutvuda saab paljude looma- ja taimeliikidega ning mõnda looma, näiteks kobrast ja saarmast, ka elusuuruses topisena vaadata. Männikjärve maketilt võib aga ise leida huvipakkuvaid kohti.