Vihula kandi talumees rajas paisjärvele elektrijaama

Ettevõtlik talupidaja Jaan Kruus usub, et Vihula paisjärvele rajatud elektrijaam tagab talle normaalse pensionipõlve. Sellepärast kutsubki ta seda vajalikku rajatist oma seitsmemeetriseks pensionisambaks. Foto: Margus Ott

Ettevõtlik talupidaja Jaan Kruus rajas Vihula paisjärvele hüdroelektrijaama, millest loodab endale kindlustunnet pensionipõlveks.

Eelmisel nädalal Vihulas avatud elektrijaam andis esimese voolu 3. aprillil, kuid elektrijaama omanik Jaan Kruus ütles, et esimene kuu on kulunud jaama häälestamisele ja pisivigade kõrvaldamisele.

Idee elektrijaama ehitamiseks pärineb ehitajaharidusega Kruusi sõnul tema energeetikust pojalt.

Lahendus sai paremaks

Ettevalmistused elektrijaama rajamiseks algasid juba neli aastat tagasi, kuid katsed saada raha Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest ja Keskkonnainvesteeringute Keskusest jooksid liiva.

Ka SEB Eesti Ühispangast jäi lubatud laenuraha tulemata, lõpuks lahenesid finantsküsimused Hansapanga abiga. Investeeringu suurust ei soostunud Jaan Kruus ütlema, kuid lootis, et 55kW võimsusega elektrijaam teenib ennast tasa seitsme aastaga.

“Raha otsimisele läks küll mitu aastat, aga ma ei nuta, sest elektrijaama tehniline lahendus sai paremaks,” rääkis Jaan Kruus.

Iga hüdroelektrijaama rajamine käib omamoodi, sest tingimused on erinevad. Vihula paisjärve tammi ja vee äravoolu tõttu olid turbiini ja generaatori paigutamise tingimused üsna ahtad.

Nüüdisajal kasutatakse nn uputatud veeturbiine, mille otsas on elektrivoolu andev generaator. Nii on kogu kaadervärk päris väikeste mõõtmetega ja kompaktne. Veepinna kohal olevasse hoonesse on koondatud automaatika. Paisjärvest pisut eemale jääb elektrivoolu ühtsesse võrku üle kandev alajaam.

Et vee sügavus Vihula paisjärve tammi taga on suur ja vee langemine kõrge, pani Kruus elektrijaamale humoorika nime “Seitse meetrit pensionisammast”.

Karbid jäid kuivale

Lääne-Virumaa keskkonnateenistuse juhataja Aivar Lainjärv ütles, et Vihula paisjärvele elektrijaama rajamine oli igati õigustatud, sest pais oli olemas ja seisis kasutult.

“Küll olen ma vastu uute paisude ehitamisele selleks, et elektrijaama rajada,” lisas ta, tuues põhjenduseks paisu rajamisest tingitud looduskeskkonna muutumise.

Keskkonnateenistusel oli Jaan Kruusile elektrijaama rajamise pärast etteheiteid vaid generaatori paigaldamise ajal, mil tuli veetaset allapoole lasta ja järvekarbid kuivale jäid.

Elektrijaama omaniku kinnitusel lubab talle antud vee erikasutusluba järvepinna kõikumist 30 cm ulatuses, kuid ta arvas, et nii palju veetase langeda ei pruugi.

Võimaluse väikese hüdroelektrijaama rajamiseks paisjärvele andis osa järvealuse ja ka järve ümbritsevast maast kuulumine talunikule.

Jaan Kruus tuli Vihulasse elama 1982. aastal. Aasta hiljem valmis Mustoja jõel Vihula paisjärve tamm ja järv täitus veega.

Praegu maksab Eesti Energia vee-energia tootjaile 81 senti kWh eest.

Kui palju Vihula hüdroelektrijaam aastas energiat toodab, ei osanud Jaan Kruus öelda, sest veetaset ja vooluhulka ei saa kuidagi ette ennustada.