Töövahendiks on käed ja miimika

Hiljuti toimunud rahvusvahelise puhkpillimuusika päeva eelproovis osales umbes viiendik juulikuus toimuva ürituse esinejatest. Foto: Valdur Liiv

Juba 25 aastat erinevate riikide orkestreid juhtinud hollandlane Bert Langeler ootab huviga 16. juulil Rakveres toimuvat rahvusvahelist puhkpillimuusika päeva, mida dirigent peab endale huvitavaks väljakutseks.

Bert Langeler on õnnelik mees – tema lemmikharrastus on ühtlasi tema töö, millest dirigent kunagi ei väsi. Juuli keskel Rakvere Vallimäel toimuval rahvusvahelisel puhkpillimuusika päeval on ta üks üldjuhtidest. “Ma arvan, et tuleb menukas üritus. See on suurepärane ettevõtmine nii linna, muusikute kui ka kuulajate jaoks,” sõnas Langeler.

Dirigent ütles, et tema jaoks on puhkpillimängijate pidupäev üks suur proovilepanek. “Rakveres mängib koos kaheksa orkestrit, seega on laval üle 300 muusiku. Proovis oli ainult viiendik neist, kes juulis lavale astuvad,” rääkis ta. Kuid suure ühendorkestri juhtimist ei pea hollandlane siiski raskeks. “Kui sa oskad kümmet inimest juhtida, saad ka neljasajaga hakkama,” ütles ta naerdes.

Esikohal muusika

Langeler rääkis, et juba seitsmeaastasena teadis ta, et tahab trompetit mängida ja et tulevikus saab temast dirigent. “Minu vanemad ei olnud muusikaga seotud, ma ei oska öelda, kust see soov tuli, aga oma valikus olin ma väga kindel,” meenutas ta.

Kogenud dirigendi ja muusikaõpetaja arvates peaksid lapsed muusikaõpinguid alustama nii vara kui võimalik. “See aitab arendada loomingulisust ja luua sotsiaalseid sidemeid. Pillimängimine muudab ka üldhariduskoolis õppimise tõhusamaks,” lisas Langeler.

Bert Langeleri jaoks oli kooliajal esikohal muusika. Kooli lõpetades oli tema inglise keele hinne “viis” (Hollandi koolides on kasutusel 10palliline hindamine – toim.). “Ma olen inimene, kes õpib praktiseerides,” ütles Bert Langeler, kes räägib vabalt nii inglise kui ka saksa keelt. Kõige tähtsamaks keeleoskuseks peab dirigent aga muusikakeele valdamist.

Rahvusvaheline keel

“Dirigendina ei saa ma verbaalselt töötada. Minu töövahenditeks on kehakeel, käteliigutused ja miimika,” rääkis Langeler. Dirigendi peamiseks omaduseks peab ta oskust endale tähelepanu tõmmata. “See amet on õpetajatööga sarnane,” seletas mees. “Kui õpetaja räägib igavalt, ei hakka teda keegi kuulama. Kui dirigent ei tee oma tööd veenvalt ja arusaadavalt, on lõpptulemus läbikukkunud esinemine,” tõi ta näite.

Ka kontsertesinemised on Langeleri arvates õpetamisega sarnased. “Muusika mängimine on loeng, mida muusikud peavad oma kuulajatele. Oma mõtte paremaks edastamiseks peab iga mängija oma auditooriumist lugu pidama,” soovitas ta.

Seda peab tegema ka dirigent. Langeleri ütlust mööda annab ta mängijatele distsiplineeritud vabaduse. “Distsiplineerib suund, kuhu tuleb minna,” ütles ta.

Dirigenditööd võrdleb Bert Langeler looma kartva inimese saatusega. “Koer hammustab reeglina vaid inimest, kes teda kardab. Sama juhtub ka dirigendiga, kes ei ole oma töös küllalt julge,” seletas Langeler, kes on julgust kogunud erinevaid orkestreid juhtides.

“Muidugi, kui sa töötad kümme aastat oma piiratud ja turvalises keskkonnas ning siis lähed äkki mujale, tuleb kartus. Minuga seda ei saanud juhtuda,” rääkis Langeler, kes hakkas orkestritega töötama juba oma ülikooliõpingute ajal.

Hollandist pärit dirigent Lambertus Johannes Jacobus Langeler on enda sõnul ainuke inimene, kes oma kodumaal oskab midagi Rakvere kohta öelda. “Kui mu tuttavad kuulsid, et lähen Eestisse, arvasid nad, et siin on väga külm. Nüüd on minu ülesandeks stereotüüpe muuta,” naeris ta.

Oma kodumaal muudab Langeler hollandlaste arvamust Eestist. Siin räägib ta inimestega kõigile arusaadavas rahvusvahelises keeles - muusikakeeles, mida võib kuulata 16. juulil toimuval puhkpillimuusika päeval Rakvere Vallimäel.