Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2505889t1h1bf1.jpg)
Balti Keskkonnafoorumi spetsialist Kitty Kislenko ütleb, et iga päev puutume kokku kemikaalide kokteiliga, rohkem kui 300 kemikaali on inimese kehast leitud, kuid meie võimuses on seda numbrit vähendada.
Päevast päeva kasutame šampooni ja dušigeeli, kuidas valida enda jaoks “leebemaid”?
Soovitan valida tooteid värv- ja säilitusaineta – see on märgistusel kirjas.
Allergikutele mõeldud tooted on ühed sõbralikematest.
Aga baktereid hävitav seep?
Keemia on pandud toodetesse, et baktereid tõrjuda, kuid see mõjub ka inimese tervisele.
Mis toime on deodorandil?
Deodorandis on ained, mis hoiavad ära higilõhna, lisatud on lõhnaaineid, kunstlikke muskusühendeid, mis on sünteetiliselt toodetud.
Keskkonna seisukohalt on eriti ohtlikud aerosooliga deodorandid, mis levitavad kahjulikke aineid – freoone.
Toodet valides tuleks pakendilt otsida märki, mis kinnitab, et see ei eralda freoone või on CFC-vaba.
Mida nn ökom toode, seda vähem aineid tal sees on – loogiliselt võttes peaks ju produkt olema odavam, sest lõhna- ja värvainete eest ei tule maksta, kuid tegelikult on kallim.
Kui on ökoloogilisem toode, on kasutatud ka keskkonnasõbralikumaid tootmisviise, mis on tavaliselt kallimad ja seetõttu tõstavad hinda, sest vaadatakse tootmisprotsessi, mitte ainult koostist. Samuti pole kallimad ökomärgistega kodukeemiatooted, sest neid tuleb vähem korraga doseerida, nii et hind tuleb kokkuvõttes sama välja.
Millega inimesed koristades ja pestes üle pingutavad?
Koostöös tarbijakaitsega tegime uuringu ja selgus, et inimesed doseerivad enamasti üle, sest nad ei loe juhendit. Lihtsalt võetakse pakk, kallatakse pulber masinasse, pulber jääb riiete külge ja tekitab kandjale allergiat.
Üldiselt võiks kodukeemia kasutamisel kasutada kindaid, ka nõusid pestes.
Mis on kodukeemiast tekkivad põhihädad?
Allergia, naha kuivus, silmade ärritus. Näiteks olen ise hotellides ööbides tundnud hommikuti naha kuivust, sest hotellid tahavad, et nende linad oleks kenasti valged ja kasutavad selleks vängeid detergente sisaldavaid pesuaineid.
Kas eestlased kasutatavad rohkem või vähem kodukeemiat võrreldes nn teiste lääne inimestega?
Tänapäeval kasutavad sama palju kui lääne inimesed. Õnneks on teemast hakatud rohkem rääkima. Kui vaadata Soome ja Rootsi lapsi, siis nemad on väga allergilised - see on tagajärg nende vanemate püüule elada hästi steriilses maailmas. Ja steriilsus tähendab ikkagi seda, et puhastamisel kasutatakse palju sünteetilisi pesuaineid.
Kas oleks mingi keemiatoode, ilma milleta edukalt hakkama saaks?
Õhuvärskendaja võiks kasutamata jätta, sest teadlased on kindlaks teinud, et toas, kus on kasutatud õhuvärskendajat, on õhk rohkem saastunud kui linna tänaval. Seega soovitan lihtsalt tubasid rohkem tuulutada!
Kas oleks ka alternatiive kodukeemiale?
Kui äädikat segada veega, saab edukalt puhastada klaaspinda ja kahhelkivisid.
Soolaga puhastatakse potte-panne. Kui oliiviõli segada äädikaga, saab kasutada segu mööbli poleerimiseks ja puhastamiseks. Soodat veega segades saab vahendi kraanikausi puhastamiseks.
Millised kemikaalid on kõige ohtlikumad? Miks?
Kõik keemilised ained ei kahjusta tingimata inimese tervist või keskkonda, sellele vaatamata on mitmed ained probleemsed. Ühed ained avaldavad inimese tervisele kahjulikku mõju kohe pärast kokkupuudet (näiteks söövitav mõju - põletus nahal), teiste ainete mõju võib avalduda alles mõne aja möödudes. Teatud kemikaalid akumuleeruvad inimese kehas ja looduskeskkonnas pika aja jooksul.
Et inimene on paljude toiduahelate lõpus, puutume niisuguste kahjulike mõjudega kokku toidu kaudu. Tuleb arvestada, et inimene puutub pidevalt kokku – naha kaudu, sissehingamisel ja allaneelamisel – mitme kemikaaliga üheaegselt, ainete koostoimel võib nende mõju aga võimenduda.
Kemikaalide toime tõsisemad tagajärjed inimese tervisele on: vähk (kantserogeenid); muutused geenides, mis avalduvad kehafunktsioonide erinevat laadi muutustena (mutageenid); viljakuse ja loote arenguga seonduvad probleemid (reproduktiivset funktsiooni kahjustavad ained ehk CMR-ained).
Samuti on ohtlikud need kemikaalid, mis põhjustavad allergiat või avaldavad mõju hormoonsüsteemile.