Karitsa kool 170

virumaateataja.ee
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Õieti kuulutati 3. juuni välja päevana, mil kogunetakse Karitsale, et mälestada 85 aasta möödumist ajast, mil Karitsa mõisas hakkas tööle Karitsa algkool.

Paraku on sellega pisut hiljaks jäädud, sest seda oleks pidanud tegema juba eelmisel sügisel. Teisalt ei jõudnud korraldajate silmapiirile asjaolu, et tegelikuks Karitsa kooli algusajaks tuleb lugeda 1836. a sügist, mil Levalas alustas tööd Karitsa külakool.

Kaks tähtpäeva

Eeloleval sügisel möödub sellest 170 aastat. Nii et tänase seisuga on põhjust meenutada ja pühitseda koguni kahte tähtpäeva.

Et lugu tõepoolest nii on, tõendab selle artikli autori ja Rakvere kihelkonna kooliajaloo uurija Ellen Rätsepa üksteisest eraldi aastate jooksul tehtud töö, mis nüüd siin kirja pandud ja mis peab parandama nii mõnegi seni käibel olnud eksimuse.

Ning jutustama sellestki, et hilisema Karitsa kooli eelkäijaiks tuleb lugeda ka Tõrma (algselt Lepna) ja Järni kooli, mis samuti 1920. a sügisel Karitsa mõisa üle viiduina aitasid moodustada uut Karitsa algkooli.

Rääkima lõpuks ka seda, kuidas seesama Karitsa algkool ligi poole sajandi jooksul lastele haridust andes, siis veel küll mitu korda nime muutes, kuid olemuselt ikka samaks algkooliks jäädes, kuni 1977. aastani vastu pidas, et siis riigi majandusest sõltuva hariduspoliitika ohvriks langeda ja kaduda.

Ent nendel, kellele see oli “meie kool”, jääb nüüd üle vaid meenutada, mida see kool neile andis ja mida veel praegugi tähendab. Maakonna hariduslugu aga oleks ilma selleta poolik.

1835. a peale hakati Eestimaa konsistooriumi nõuandel avama talulaste jaoks nn paranduskoole (Correctionschule). See tähendab koole, kus need lapsed, kellel puudusid kodused õppimisvõimalused, võiksid päeviti koolis käies - mis ei tähendanud tingimata iga päev käimist - lugemise selgeks õppida. Et siis edaspidi veel kord nädalas koos käia ja õpitut korrata ning täiendada. Sealhulgas pöörati eriti tähelepanu katekismuse peatükkide tundmisele ja lauluharjutustele.

Üks niisugustest koolidest oli ka 1836. a avatud Karitsa kool. Koolimaja selle jaoks ehitati, nagu teisedki tolleaegsed talurahvakoolide hooned, muidugi mõisa kulul.

Kahe küla vahel

Et Karitsa mõisale kuulus kaks küla, Levala ja Tamna, mis asusid lähestikku, valiti koolimaja asupaik kahe küla vahele Levala küla serva. Ehitati suvel ja samal sügisel alustas kool hoones ka tööd.

Tõsi, aruanne, milles Rakvere pastor Constantin Winkler sellest jutustab, kõneleb töö alustamisest talvel - ja 29. oktoobril polnud see igatahes veel alanud. Et Winkler aga nimetab hiljem kooli algusaastana 1836. aastat, võib järeldada, et see algas tõenäoliselt mardipäeval, mis oli tollal tavaliseks koolitöö alguse ajaks.

Ja Rakvere kihelkonnas oli see esimene taoline kool, jäädes mitme aasta jooksul ainsaks. Oli üldse esimene talurahvakool selles kihelkonnas, kui mitte arvestada 1787. a ilmselt üürikest aega töötanud kolme kooli, millest juba järgmisel aastal töötas vaid kaks.

Karitsa kooli ajaloo tutvustus jätkub kahe nädala pärast.

Richard Tammik, toimetus@virumaateataja.ee

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles