Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/11/24/6106099t1h3503.png)
/nginx/o/2013/10/04/2506335t1h8f91.jpg)
Eriline folkloorifestival Viru Säru on jõudnud esimese suure teetähiseni ja leiab aset tänavu kümnendat korda.
Viru Säru rahvusvaheline folkloorifestival on teiste Eesti suuremate folkloorifestivalide taustal mõneti eriline.
Eriliseks ei tee seda küll asjaolu, et 1986. aastal esmakordselt peetud Viru Säru oli Eestis üldse esimene suurem maakondlik folkloorifestival ning andis oma nimega eeskuju teistelegi (kõik need trallamid, jaskarid, pirandid, virred jms tähendavad ju viru keeles säru ehk simmanit), ega isegi see, et sellest ajast möödub tänavu 20 aastat ja seekordne säru on arvult ilus kümnes. Ilus on ka Viru Säru sünnipäevaks valitud põhiteema - armastus ja pulmad.
Väikse koha mured
Eriliseks teeb Viru Säru asjaolu, et kahe ja poole päevast festivali ei peeta linnas, nagu enamik sarnaseid eesti festivale, vaid see on kokku surutud väikesele maa-alale – ühte Lahemaa mõisa. Seekord on säru taas kaunis Vihula mõisas.
Kuid siinjuures peab küll kahetsusega märkima, et väike ja ilus koht, mõis, tekitab suure festivali korraldajatele ka suuri ning raskeid probleeme: ei jätku ruume, lavasid, pinke, käimlaid ja mida kõike vajalikku veel. Isegi lihtlabane vihmasadu võib kaua ja püüdlikult ette valmistatud peo paugupealt lõpetada, sest pole suuremat saali, kuhu jätkamiseks varju minna.
Eripäraks on seegi, et Viru Säru programmi tuuma vormivad eeskätt oma maakonna rühmad ning säru sisuline rikkus või vaesus sõltub just nende tööst ja esinemise tasemest. Muidugi on särul alati ka külalisi kodu- ja välismaalt. Seekord Ungarist, Hollandist, Venemaalt ja Lätist, oma rahvast tuleb Setu- ja Harjumaalt ning Kihnust, Tallinnast, Tartust, Narvast ja Viljandist, tuleb mujaltki. Kokku on särul kirjade järgi 550-600 esinejat.
Ja kõik see on kompaktse Vihula mõisa alale koondatud. Tõsi küll, seekordne säru laiendab oma geograafiat – reedel, 7. juulil, lauldakse alates kella 19 kosja- ja loodusteemalisi regilaule ning mängitakse vanu rahvapille Kunda lähedal Toolse Ussimäel ehk vanal linnamäel, mis tuntud küll rohkem sealse jaanalinnufarmi järgi (jaanalinde muide eesti regilaulud ei maini, küll aga tunnevad paabu- ehk paavlilinde).
Üldiselt pole reedest päeva meil tõsisteks ettevõtmisteks just kõige paremaks peetud, kuid Kesk-Eestist Virumaani ulataval kitsal alal oli kunagi just reedene päev sobiv kosjaskäiguks. Eks kohalik eripära võib vahel ka selles väljenduda.
Ussimäe regilauluõhtuga, mis algab muuseas “Taevaste kosilaste” lauluga (kasutatud ka “Kalevipojas“), tahetakse pöörata rohkem tähelepanu muinaseesti kultuuriga seotud paikadele. Pole ju näiteks kahtlust, et regilaul taevastest kosilastest (päike, kuu ja täht) võis kõlada juba selle maalinna eksisteerimise ajal üle tuhande aasta tagasi.
Loodame, et regilaulu ja maalinna ühendamine loob reede õhtul Ussimäel erilise seose oma kaugete esivanematega. Ussimäel võib laulu alustada muide iga külaline. Ja kui sõnad hästi peas ei püsi, võtke paber või raamat kaasa ja muudkui laulge.
Pikk peopäev
Laupäeval, 8. juulil seadke end valmis pikaks peopäevaks – kell 13.30 algab rongkäik ja seejärel säruprogramm, mis kestab lakkamatult hilisööni. Et üks säru teemadest on pulmad, siis kujutab rongkäik sümboolset peiu pulma- ehk saajarongi, mis liigub koolimaja juurest pruudikodu poole ehk Vihula mõisa südamesse. Pulmarongi saabumist tasub oodata Veskijärve ääres parkimisplatsil.
Vana Virumaa pulmatava kohaselt korraldatakse veskisilla juures kahe koori: pruudi- ja peiupoolsete laulikute kombepärane vastastikune laulmine ja pulmapassi lunastamine.
Säru avatseremoonial kuuleb samuti pulmaliste vastastikuseid teretuslaule ja prantsuse hümnina tuntud “Marseljeesi”, mida Eestis on vanasti kasutatud ka pulmamarsina. Uhke “Marseljees” kipub aga vahel vägisi talupojapolkaks muutuma.
Ja säru esimene pidupäev läheb lahti – kohe saab kuulata toredaid, mitmelt poolt särule tulnud lõõtspillimehi, alates kella 15 aga näha Setumaa ja Kihnu saare vanu pulmakombeid, hiljem vene ja ukraina pulmakombeid, kuulatada saab ka Pakri saarte eestirootslaste pulmaviise.
Samal ajal algab ka nn naljalaval anekdootide vestmine, mis on eelmistelgi särudel väga populaarne ettevõtmine olnud. Kolm parimat vestjat räägivad anekdoote kell 18 algaval I peakontserdil.
Muuseas, samal kontserdil kuuleb esmakordselt vanaaegseid, mahlakast huumorist pakatavaid, teineteist tögavaid Haljala pulmakaasikute vastulaule.
Enne seda kontserti esinevad aga veel paljud folkloorirühmad küll tantsulaval ja armulaval, küll palmimajas ja mujalgi.
Esinemistest saab täpset teavet särulistele jagatavatest säru ürituste infovoldikust.
Ainulaadsete ettevõtmistena on särul veel nn armukoda (püstkoda saarel), kus jagatakse vanarahva õpetusi armumaagiast jms, ning Eesti Vabaõhumuuseumi näitus “Eesti armastus”. See näitus “püüab avada sõnakehva eestlase hinge ning rääkida neist tema jaoks olulistest asjadest sümbolite ja tunnete keeles”, nagu näituse korraldajad näituse tutvustuses kirjutasid.
“Eesti armastust” on muide näidatud kunagi Tallinnas, Saksamaal ja Ungaris. Kaheks päevaks tuuakse see nüüd Viru Särule.
Pärast õhtust peakontserti võib kella 20.30-22 kuulata kandlemuusikat, kosjateemalisi regilaule ning õhtust lõõtspillimängu järvel. Siis algab aga säru ise ehk simman ehk tants kõigile, seekord ansamblite Tuulelõõtsutajad ja Törts pilli järgi.
Keskööl algab veskisilla juurest umbes 2 km pikkune jalutuskäik hiljuti taasavastatud Vihula Hiieniidule (sellest kirjutati korra vaid 1870ndail aastail ja 2006. aastal leidus Vihulas veel kaks vanainimest, kes seda Hiieniitu mäletasid ja kätte juhatasid).
Seal lauldakse rahvalaule ning igaüks võib oma armastuse ja heade soovide kinnituseks siduda pärnapuudele värvilisi ohvripaelu (vanad pulmavärvid on muide punane ja sinine). Kesköisele metsateele on soovitav kaasa võtta tõrvikud või õueküünlad, ega taskulampki ülearune oleks.
Pulma lõpus kapsasupp
Viru Säru teine nn pulmapäev algab kell 12 keskpäeva tantsudega, kus pikemate kavadega esinevad väliskülalised, kuid tantsitakse üheskoos ka kihnu tantse ning vene kadrilli. Samal ajal alustavad veel paljud folkloorirühmad esinemistega, mis päädivad kell 15 algava II peakontserdiga.
Enne seda on mõistlik siiski ka eelnevaid programme vaadata-kuulata, mitte alles lõpukontserdiks kohale tulla.
Sealhulgas näeb keskpäevast alates, kuidas setu abielunaisele kolme meetri pikkune linik pähe seotakse, kuuleb armastuslaule Muhust, Setust, Ukrainast ja mujalt, saab lustida parodeerivas kadripulmas ning sattuda oma ebaviisaka käitumise pärast isegi pulmakohtusse.
Kell 14 saab aga mõisahäärberi ees kaasa mängida Pärnumaa pulmaorkestris. Selles orkestris võib kaasa lüüa iga säruline, kuid endale sobilik kolisev-kõlisev-vinguv ja muid hääli tegev naljakas mänguriist võtke kodust kaasa. Muusikaline kuulmine ja rütmitunne pole seejuures tingimata tarvilik.
Viru Säru lõppkontserdi lõpuosas satuvad särulised koos Lahemaa rahvamuusikutega naljakasse Läänemaa mardipulma ning hiljem söövad kõik koos pulma lõpetuseks pakutavat kapsasuppi.
Muide, Viru Särul pakutavate söökide-jookide valik on tänu firmale Virumaa Suurköök pärit nagu vanaaegsest eesti talupojaköögist, sealhulgas saab maitsta ka mõningaid vanade retseptide järgi tehtud pulmatoite. Kes on näiteks söönud magusat õllesuppi?
Viru Säru üldkujundus on ajendatud endisaegsetest pulmakaunistustest, nagu ka X Viru Säru märgiks valitud ühendatud kätepaari kujutav nn kihlasõrmus, mida Põhjamaades on tuntud juba keskajast alates.
Igor Tõnurist, Viru Säru kunstiline juht