Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/02/17/314663t1he2e5.jpg)
/nginx/o/2013/10/04/2506633t1h3c90.jpg)
Akvaarium on elus organism. Ta toimib inimese abil ja haigestub, kui ta hooletusse jäetakse. Seetõttu ei tasu arvata, et akvaariumi pidamine kodustes tingimustes on väga lihtne.
Eesti maaülikooli kalakasvatuse osakonna doktorant Priit Päkk ütleb, et hästitoimivat ja kaunist akvaariumi tuleb selle ostes alles kujundama hakata. Tema sõnul peab akvaariumisse kõigepealt tekkima bioloogiliselt tasakaalustatud keskkond, mis ise stabiilselt vett puhastab. Bioloogiline filtratsioon saavutatakse aga alles kuu või kahega.
“Esimestel nädalatel tuleks kalu sööta minimaalselt ja tekkinud jääkaineid võib akvaariumist välja viima hakata alles kolmandal nädalal,” õpetas Päkk.
Bioloogiliselt tasakaalustatud keskkonna loomiseks oleks vajalik akvaariumisse panna looduslikke materjale ning elustaimi. Kuigi puhtuse seisukohast oleks kruusapõhjata akvaariumi lihtsam pidada, on kruus vajalik eeskätt taimedele, kuid ka akvaariumi bioloogilise tasakaalu tarvis: kruusas peitub kuni 90 protsenti bioloogilisest filtrist ehk kasulikest bakteritest, kes ebasoovitavaid aineid kasulikeks muudavad. Loodusest võetud kruus tuleb eelnevalt läbi keeta, et hävitada võimalikud haigused.
“Mida rohkem elustaimi akvaariumis on, seda parem,” ütles Priit Päkk. “Elustaimed aitavad luua vajaliku koosluse – nad eraldavad hapnikku, vähendavad ammooniumi, nitritite, nitraatide ja teiste ühendite hulka vees, kasutades neid toiduks, ja aitavad võidelda vetikate vastu, sest on neile otsesed toidukonkurendid.”
Lisaks abistavad elustaimed doktorandi sõnul hoida vee pH taseme ühtlasena ning oma juurestikuga luua hea bakterikoosluse. “Veelgi enam, katsed on näidanud, et elustaimedega akvaariumis on kalad vähem stressis, tervemad ja nende värvid selgemad.”
Kindlasti tuleb aga meeles pidada, et elustaimede valikul tuleb arvestada ka kaladega, keda soovitakse pidada, sest nii mõnedki neist, eriti suuremad, ei sobi kõikide taimedega kokku. Nad näksivad ebasobivaid taimi või tuhnivad üles.
Ka dekoratsioonid akvaariumis võiksid olla looduslikust materjalist. Kaunistused pole üksnes ilu pärast, vaid annavad kaladele varjevõimalusi. Seega tuleks eelistada selliseid, kuhu kalad saaksid peituda: õnaruste, aukude ja tunnelitega kivid, puujuurikad jmt. Eriti oluline on see põhjakoristaja-kaladele.
Lisaseadmete vajalikkus
Kes igatseb pidada kalu, kuid soovib ajada läbi võimalikult odavalt, võib akvaariumiomaniku Signe Ankuri sõnul soetada akvaariumiks vaid väikese plastikanuma filtrite, soojendite ja valgustiteta. Tuleb aga arvestada, et sellistes tingimustes võib pidada vaid üksikuid, kõige vähenõudlikumaid kalu ning taimi.
“Samas aga tuleb niisugust nõud puhastada ja hooldada oluliselt sagedamini lisaseadmetega varustatud akvaariumist, ning ikkagi kipub vee kvaliteet sellises anumas kehv olema,” selgitas Ankur.
“Kes tahab pidada ilusat, hästi hooldatud akvaariumi, mis pakuks silmailu ja kuhu võiks asustada mitmesuguseid dekoratiivseid ning nõudlikumaid kalu ja veetaimi, see tänapäeval ilma filtrite, soojendite ja valgustiteta läbi ei saa,” lisas ta.
Milleks need seadmed vajalikud on?
“Filter, õigemini küll selles elutsevad bakterid, eemaldavad silmale nähtamatuid jääkaineid ning aitavad hoida vee selge ja puhtana,” õpetas Ankur. Lisaks on tal õhustamise ja vee ringi ajamise ülesanne, samuti sise-, välis- ja põhjafiltrid.
“Külmaveekaladele, nagu mõned tavalisemad kuldkala vormid – komeet, šubunkin jt – , pole soojendit vaja, neile piisab, kui temperatuur on 16-19 kraadi. Enamik teisi kalu vajavad aga temperatuuri vahemikus 22-28 kraadi, kaasa arvatud kunstlikult aretatud, nn kahesabalised kuldkalaliigid,” teadis Signe Ankur rääkida. Selleks tuleb akvaariumisse paigaldada soojendi. Regulaatori abil saab soojendi seada vajalikule temperatuurile, misjärel hoiab see vajalikku soojust juba ise.
Üheksa ühes
Kaladele pole valgustus väga oluline – elavad nad ju looduseski enamasti poolhämaras vees. Kui aga kasvatad akvaariumis päristaimi, on valgustusel väga oluline roll.
“Kõige sagedasem taimede kiratsemise ja hukkumise põhjus ongi kehv valgustus,” ütles akvaariumipidaja.
Kui akvaarium on korralikult ette valmistatud, on aeg poodi kalade järele minna.
Priit Päka sõnul võib ühes akvaariumis koos pidada päritolult ja eluviisilt väga erilist liiki kalu, kuid nende elukeskkonna kujundamisel tuleks silmas pidada järgmist: “Jagage mõttes akvaariumi eessein horisontaalselt kolmeks ja valige kalaliigid, kes asustaksid võrdselt kõiki kolme ala. Erinevad liigid haaravad toitu erinevatest veekihtidest - veepinnalt, veesamba keskosast või põhjast. Seejärel jagage akvaarium omakorda vertikaalselt kolmeks, et oleks taimedest ja kõrgetest dekoratsioonidest vaba ala, pooles ulatuses vaba ala koos varjumiskohtadega, ja lõpuks tiheda taimestikuga ala,” seletas Päkk.
Selliselt akvaariumi kujundades tekivad tema sõnul erinevad minibiotoobid ehk n-ö üheksa ühes akvaarium ja kalad saavad valida endale loomupärased elupaigad ning neil ei teki territooriumi pärast probleeme.