Haridus: Huvimess suunab õpilased huvitegevusele

Eelmisel aastal valitses huvimessi vastu Rakvere spordihallis elav huvi, rohket osavõttu ootavad korraldajad ka seekord. Foto: Tairo Lutter

Arvatavasti pole peret, kus enne kooli ei mõeldaks kordki sellest, mida laps pärast koolitunde edasi teeb, millises ringis käima hakkab.

Loomulikult on mõistlik lapse huvide järele pärida, kuid oleks hea, kui ka lapsevanem saaks aimu selles vallas pakutavast.

Leidmaks lapsele ja noorele meelepärast tegevust, korraldab Rakvere noorte kommertskoda 1. septembril algusega kell 13 Rakvere spordihallis järjekordse huvimessi, eesmärgiga informeerida õpilasi ja lapsevanemaid maakonnas tegutsevatest ringidest, huvi- ja spordikoolidest, treeningurühmadest, teisalt aga pakkuda koolidele ja ringidele võimalust end tutvustada. Mullune kogemus näitas, et noored soovivad aktiivselt vaba aega veeta. Ürituselt käis päeva jooksul läbi ligikaudu 4000 külastajat.

Veerandsada boksi

Eelmisel aastal tutvustas vaba aja veetmise võimalusi umbes 25 huvitegevuse organiseerijat. Enamik nendest on esindatud selgi aastal.

Lisaks tahame sel korral kaasata õpilasfirmasid. Info liigub ju kõige paremini inimeselt inimesele ja oluline on ka elav eeskuju.

Messile on oodatud kõik ning see on tasuta.

Öeldakse, et õnnelik on see inimene, kellele tema töö on ühtlasi ka hobi. Oma hobiga pühendunud tegelemine lõpeb nii mõnelegi noorele ametiga. Kui lapsepõlvest alguse saanud harrastus elukutseks ei saagi, muudab see inimese elu ikkagi palju mitmekesisemaks.

Huvialahariduse rolli inimese kujunemisel on raske üle hinnata.

Kui koolitunnis omandatakse peaasjalikult teadmisi, siis harrastustegevus pakub praktilisi oskusi, parandab eneseväljendus- ja suhtlemisoskust, õpetab arvestama teistega, laiendab tutvusringkonda.

Huvialaharidusest räägitakse tihti andekate laste vaatevinklist. Kuid just enda tegevuses hoidmine võib olla tõhusaks vahendiks käegalöömise tunde vastu, kui lapsel esimesed ebaõnnestumised kahtede näol päevikusse ilmuvad.

Nii mõnigi kord võib näitering või sporditrenn olla see ainus koht, kus laps üldse kiita saab ja tema kõikuma löönud enesehinnang taastub. Eduelamus on siin tänu vabamale õhustikule ja mitmekülgsele tegevusele kergem tekkima.

Kahtlemata on hobid ka parim rohi logelemise, lolluste ja noore halvale teele sattumise vastu.

Selge on see, et inimene tahab elada seal, kus on põnev. Huvitegevus tõstab kohaliku elu kvaliteeti ja seeläbi ka piirkonna mainet, mida on tööpakkujad hästi mõistnud.

Juba mainitakse lehtedes lisaks pakutavatele töö-, palga- ja elamistingimustele ka kohalikke võimalusi eneseteostuseks (seltsielu, ringid).

Lisaks foorum

Kahjuks on huvialahariduse valdkond Eestis jäänud teenimatult tagaplaanile. See peaks kuuluma täisväärtusliku põhi- ja gümnaasiumihariduse õppekavasse, praegu see nii ei ole.

Rääkimata sellest, et huvialahariduses pole üheselt selgeks räägitud mõistedki ning seda reguleeriv seadusandlus lünklik, on sellealane haridus alarahastatud ja/või ebamääraste kriteeriumide järgi rahastatud, valdkonniti ebaühtlaselt kaetud, mitte kõigile kättesaadav, kas materiaalse kindlustamatuse, kauguse või viletsa bussiühenduse tõttu.

Paljuski püsib harrastustegevus koos tänu pühendud huviringi juhendajatele, kes teevad seda tööd missioonitundest ja väikese palga eest.

On selge, et nii olulise valdkonna jaoks pole selline lähenemine jätkusuutlik.

Laiemas mõistes peaks eneseteostus haarama inimest tema sünnist surmani. Täna on sinnamaani veel pikk tee.

Lääne-Virumaal pakutakse huvitegevust küllaltki laias spektris, kuid üleüldised kitsaskohad pitsitavad siingi.

Arutamaks, kuidas Lääne-Virumaal selles suunas edasi liikuda, korraldab maavalitsus messi raames ka foorumi “Huvist (huvi)hariduseni Lääne-Virumaal”, kus saavad sõna maavanem, noorte, lapsevanemate, omavalitsuste ning haridus- ja teadusministeeriumi esindaja ning tipp-poliitik.

Foorumile on oodatud poliitikud, omavalitsusjuhid, lapsevanemad, huvikoolide juhid, ses valdkonnas tegevad seltsid ja mittetulundusühingud, noorte esindajad, ajakirjanikud jt.

Maavalitsus on seisukohal, et nii oluline valdkond, kui seda on huvialaharidus, vajab ühiskonnas senisest enamat väärtustamist, aga ka otsustajate tähelepanu ja sekkumist, et see oleks kättesaadav võimalikult paljudele.

Terje Pall, Hilje Pakkanen