Maavanem Einar Vallbaumi kõńe vabariigi aastapäeval

Einar Vallbaum. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Austatud riigikogu liikmed, härra minister, maakonna äri-, kultuuri- ja omavalitsuste esindajad, külalised!

Daamid ja härrad!

Tere tulemast Eesti Vabariigi 92. aastapäeva vastuvõtule. Mul on au kohata ja võõrustada Teid siin, Rakvere Teatris. Mis on omamoodi sümboolnegi, sest teater on meie sotsiaalne peegel, kus mõningase võimendatusega edastatakse sõnumeid nii meie endi kui ühiskonna kohta. Ka meie riigi ja maakonna kohta. Sarnaselt riigi arengule, põimuvad siingi ajalooline, kultuuriline, majanduslik ja sotsiaalne kontekst. Muutuvad tegelaskujud. Vahetuvad hoiakud ja suhtumised. Tegelased teevad läbi arengu ja muutuse. Kangelastest saavad antikangelased ja tagakiusatutest eeskujud. Nii ka meie ühiskonnaelus: ajalehemüüjatest saavad tippjuhid, elunautijatest eluheidikud, tippametnikest riigireeturid ja lihtinimestest tegijad. Inimene, kes peegeldab teatavat vaimu- või mõttelaadi, on alati fookuses ja määrab suuresti suhtumise üldpilti.

Oli aeg, mil sõnavabaduse piiratuse ja tsensuuri tõttu saigi ainult teater avalikkusele edastada varjatud ning kahetähenduslikke sõnumeid, võimaldades vaigistada ängi meie sees. Nüüd, kus meil on sõnavabadus, on raske orienteeruda selles meeletus infohulgas ja eristada olulist ebaolulisest ning tõde valest.

Vabas ühiskonnas ei ole mitmetahulisel tõel kunagi vaid ühte nägu. Ei ole ka ühte ja ainumast ajalugu. On tõlgendused, mälestused, meenutused, rõhuasetused ja sündmused vastavalt mälule, huvidele, ametikohtadele ja emotsioonidele.
Kalevipoeg on samamoodi meie ajaloo, kultuuri ja teadvuse osa nagu Poska ja Tõnisson. Päts, Laidoner ja Kuperjanov on samapalju müütilised kangelased nagu Suur Tõllgi. Nad kõik elavad oma elu tegelastena meie kollektiivses mälus ja minevikulistes episoodides. Vargamäe Andres ja Oru Pearu kujundavad samavõrd meie identiteeti kui Ernesaks, Koidula ja Jakobson. Legendid loovad sarnaselt ametlikule ajaloole emotsionaalset sidet paiga ja inimestega. Ja see ongi see, mis loeb! See ongi tähtis! Emotsionaalne side oma maakonna ja rahvaga! Mida tugevam on side, seda tugevam ja ühtsem on ka riik! See tagab kollektiivse kokkukuuluvustunde, ühiste eesmärkide poole liikumise, oma keele hoidmise, oma kultuuri säilitamise ja oma inimeste armastamise. See emotsionaalne side on kinni mitte ainult ajaloos, vaid kõiges meid ümbritsevas: meie sportlaste võitudes, silmapaistvates teadlastes, laulupidudes, tantsupidudes, kultuuris, rahvarõivastes, ilukirjanduses, kunstis, erilistes sündmustes.
Ajakirjandusel on seejuures täita tähtis roll. Ajakirjandusel on võime luua kangelasi, kujundada hoiakuid ja anda hinnanguid. Ajakirjandusel on võim luua suhtumisi, põrmustada karjääre ja rikkuda elusid. Nüüd, kus meil on sõnavabadus, kasutame seda sageli nii kurjalt ja haavavalt, olgu selleks mõne sportlase, kunstniku või avaliku elu tegelase tegemiste kirumine või kommentaariumide sisustamine negatiivsete sõnumitega. Sõnavabadus peaks tähendama ennekõike vabadust valida hea ja halva ning ühiskonda rikastavate või lõhestavate sõnade vahel. Õnneks on Lääne-Virumaal olemas oma Virumaa Teataja ja Kuulutaja ning üleriikliku päevalehe ajakirjanik Rein Sikk, kes objektiivselt kajastavad meie elu ja olu ning väärtustavad (ühiskonda kujundava) tavainimese tegemisi. Seetõttu peaks eeskujuks olema just hea sõna ning abivalmidus, mis takistab kapseldumist individualismi ja annab tõuke koostegutsemisele.

Sõnadega muudetakse maailma. Sõnadega pannakse paika valitsused, määratakse kohtuotsuseid, sõlmitakse abielusid ja luuakse emotsioone. Sõnadega argumenteeritakse ja põhjendatakse tegusid. Vabaduse mõiste sisu on mõneti muutunud. Vabadusest kui rahumeelsest ideest-- ise otsustada-- on saanud relv, kaitsemüür. Vabadus ei tähenda aga vabadust kasutada juriidilisi õiguseid vaid õigust valida. Õigust valida hea ja halva vahel, inimliku ja ebainimliku vahel, kollektiivse kasumlikkuse ja individuaalse kasu vahel. Õigust olla üle juriidilise korrektsuse raamidest ning näidata eeskuju inimlikkusega, hoolivusega ning oma riigi, maakonna ja rahva hoidmisega. Käskude ja keeldude maailmas näitab rahva suurust ja vabadust just oskus ja tahe jääda heatahtlikuks. Ärapanemine, hoolimatus, omakasupüüdlikkus ja saamahimu ei rikasta ühtegi inimest ega rahvast. Rasketel aegadel annab motivatsiooni ja jõudu just eeskuju, positiivsed emotsioonid ning inimese suurust tunnistavad märkamised ja teod.

Virulasi on ikka iseloomustanud sitkus, sihikindlus ja visadus. Virulase jonn ja eesmärgikindlus on positiivseks eeskujuks mitte ainult oma maa rahvale, vaid kogu maailmale. Arvo Pärt ja Kaido Höövelson on maailma tippklassi näideteks. Maailmale on näidata ka Lääne-Virumaa uhkuseks olevad Virumaa muuseumid, Rakvere linnus, Aqva spaa, Viru Folk, meeste tantsupidu ja teised kultuuriüritused ning turistidele loodud erinevad võimalused, nagu näiteks piisonifarm. Eeskujuks ja imetlemapanev on ka virulaste heatahtlikkus, olgu selleks oma õpetajate hoidmine, üksteise tunnustamine, heakorrakampaaniad, talvitumajäänud kure toitmine, naabrite abistamine, hädasolijate aitamine, vabatahtlik päästetöö või südamega tehtud heateod.

Tänagi on meie seas teenekad ning virulase identiteeti loonud inimesed. Kõik te olete teinud midagi oma lähedaste, kodupaiga ja maakonna heaks. Ma tänan teid selle inimliku suuruse ja eeskujuks olemise eest ning soovin kõikidele siinolijatele jätkuvat teotahet, visadust ja jonni õige asja ajamisel.

Meie kõik määrame selle, milline näeb välja meie riik ja meie maakond tulevikus!

Head Vabariigi aastapäeva ning jätkuvat head tahet ja koostöömeelt!