Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2506951t1h10a5.jpg)
Need inimesed, kes elu jooksul kilomeetrite järgi rohkem kui viiskümmend korda ümber maakera sõitnud, pole üksnes kosmonaudid, paljud kauaaegsed autojuhid on selle saavutusega toime tulnud.
Üks neist on Tõnu Raus. Rekkamees, kes autojuhiametit pidanud ligi kakskümmend aastat. Neist viimased tosin aastat FIEna.
Kuidas hindate, kas autojuhiamet on ohtlik?
Teatud ohud kaasnevad iga ametiga. Aga statistikale viidates võin julgelt välja öelda, et autojuhiamet on märksa ohtlikum kui näiteks lenduri oma. Maailmas hukkub liiklusavariides kahjuks iga päev tuhandeid inimesi. Märkimisväärne osa neist on autojuhid. Lennukatastroofide ohvreid on õnneks aga kümneid kordi vähem.
Pikkade autojuhiaastate jooksul olete näinud oma teekonnal ilmselt paljusid avariisid?
Kõike on nähtud. Alates lihtsatest kraavisõitudest ja plekimõlkimistest kuni tõsiste avariideni. Süngeim neist on olnud Ukrainas sõites nähtu. Ahelkokkupõrkes oli mitu masinat ja ka hukkunuid oli mitu.
Plekimõlkimisi on ka endal ette tulnud, aga suurematest avariidest on saatus mind säästnud.
Mida peate autojuhi suuremaks vaenlaseks?
Autojuhi suuremaks vaenlaseks pean ma teist autojuhti, hoolimatut kihutajat, kel mõnikord lisaks veel alkoholijoove. Ka väsimus, halvad ilmaolud ja ootamatu masinarike on ohtlikud, kuid hooletu ja purjus autojuht on minu arvates teise liikleja suurim ohuallikas.
Kuidas on lood meie liikluskultuuriga?
Iga inimene on oma nägu ja nii on erinev ka sohvrite liikluskultuur. Seejuures on huvitav, et mida Tallinnale lähemale, seda hooletumaid sohvreid näha võib. Palju on roolis noori, kellel puudub veel sõidukogemus.
Kuid leidub ka lihtsalt nahaalseid autojuhte. Kui needsamad sohvrid autopraamiga üle Soome lahe sõidavad ja põhjanaabrite teedel liiklema hakkavad, muutuvad nad märksa seaduskuulekamaks. See on minu isiklik tähelepanek ja arvamus.
Millise hinnangu annate Eesti teeoludele?
Eesti teedevõrk on tihe ja teede kvaliteet erinev. Mis puutub üldmuljesse, siis tuleb Eesti teedeehitajatel veel palju vaeva näha, kui tahame meie teid võrrelda näiteks Skandinaavia maade omadega. Kuid meist ida ja lõuna poole jäävad riigid, kus teeolud on veelgi kehvemad. Halvad teed tähendavad aga autojuhile lisamuret nii liiklemisel kui ka pärast auto remontimisel.
Olete rohkem kui tosin aastat keeranud autorooli FIEna. Miks valisite selle tee?
Nõukogude impeerium lagunes ja 90ndate algul tekkis olukord, kus autojuhte enam nii suurel arvul ei vajatud. Aga sohvriamet oli mulle juba omaseks saanud. Nii sai minust iseenda isand ja sulane.
Muretsesin auto ja hakkasin endale kliente otsima, kellele teenust osutada. Minust sai rekkamees. Praegune Scania 113 on mu viies masin. 24tonnise kandejõuga poolhaagis
toidab nii mind kui minu peret.
Mida tähendab FIEks olemine?
Eelkõige tähendab see suurt vastutust. Vastutan oma tegude või tegemata jätmiste eest kogu varaga. Võrreldes osaühinguga on FIEks olemine mõnes mõttes märksa keerulisem. Maksukoormus on taluvuse piiril. Osaühingu moodustamine toob aga juurde raamatupidamist. Kuid mina tahan olla rohkem töömees kui paberimäärija. Kuigi paras ports pabereid tuleb täita ka FIEna.
Kuidas on lood puhkusega?
Kuigi FIE on oma aja isand, tähendab selleks olemine, et peremehena ma endale pikka puhkust lubada ei saa. Maksimaalselt nädal on see aeg, mida võin korraga puhkuseks kasutada. Lepingud ja kohustused klientide ees vajavad täitmist. Nii lühikeseks ajaks on endale asendajat raske leida.
Kas ebaausaid kliente ja äripartnereid tuleb sageli ette?
Õnneks on meil ärikultuur viimasel ajal paranenud. Kuid mul on ette tulnud kliente, kes on teenuste eest olnud võlgu rohkem kui viis aastat. Neid kroonilisi võlglasi otsivad taga ka teised transporditeenuste osutajad.
Eestist neid mehi aga enam ei leia, sest mainitud elukunstnikud redutavad oma pattude pärast ja kohtukulli hirmus kusagil välisriikides.
Kuidas väldite ebaausaid kliente?
Juhuvedusid ma enam ei tee. Välja on kujunenud kindlad ja püsivad kliendid. Tekkinud on vastastikune usaldus ja kindlus äripartnerluses. Selline ettevõte on E-Betoonelement Tamsalu tehased.
Eesti teedel on lubatud sõita kuni 40 tonni kaaluva sõidukiga. Aga töö vajab tegemist ja veosed kohaletoimetamist. Trahve on ette tulnud vist igal rekkamehel.
Selle masinaga, millega praegu sõidan, pole ma trahve saanud, kuid kooliraha on elus tulnud maksta mitu korda. Kohustused kliendi ees tuli täita ja töötada sai riski piiril. Õnneks olen nendest nooruse vigadest õppinud. Ja trahve ma endale lubada ei saa.
Kütusehinnad ja autode varuosad on aastatega järjest enam kallinenud. Kasum on seega vähenenud. Konkurents autovedude turul on tihe. Trahv lööb pere eelarvesse nii suure augu, et lappida on seda väga raske. Igat tööpäeva tuleb täpselt planeerida, et ei tekiks tühisõite. Praegu sõidan aastas Scaniaga maha 60 000 kilomeetrit, mis võrreldes varasema ajaga on mitu korda vähem. Aga masina igat töötundi olen püüdnud maksimaalselt efektiivselt kasutada.
FIEst rekkamehe elukutse tundub olevat raske. Mis siis ikkagi on selle ameti võlu?
Minu töö pole rutiinne. Oma tööpäeva alustan tavaliselt varahommikul ja näen ilusat, ärkavat Eestimaad. Marsruudid ja paigad on erinevad.
Metsa vedades tuli viibida sellistes kohtades, kuhu inimjalg harva astub. Eesti loodus on igal aastaajal ilus. Muidugi on autojuhi tähtsaim eesmärk autot juhtida ja veosed kliendile õigel ajal kätte toimetada, aga seda tööd tehes näeb nii ilma kui inimesi, loodust ja loomi.
Ja aastatega olen järjest rohkem hakanud hindama oma tööd ja sünnimaad.