/nginx/o/2013/10/04/2506991t1hb80a.jpg)
Eesti vabariigi valitsus on seisukohal, et Eesti Raudtee peab saama taas täielikult riigi omandusse, lahtine on, kuidas see toimuma hakkab.
Peaminister Andrus Ansipi sõnul on valitsus seisukohal, et Eesti Raudtee peab saama taas riigi omaks, lahtine on, kas see peaks toimuma erastamislepingu lõpetamise teel, kas siis ühe poole nõudel või kokkuleppel, või aktsiate tagasiostmise teel.
Praegu kuulub 66 protsenti Eesti Raudtee aktsiatest Baltic Rail Services’ile (BRS), kes peaministri kinnitusel pole täitnud erastamislepingut. “Me pole rahul praeguste arengutega, olemas on selged erastamislepingu rikkumised,” kinnitas valitsusjuht.
Neljapäeval arutas valitsus Eesti Raudteega seonduvat, kuid lõplikku otsust veel ei langetanud.
“Me soovime igal juhul jõuda BRSiga (hinnas) kokkuleppele, sest vaevalt, et kohus seda paremini oskab määrata,” lausus Ansip. Ta lisas, et igal juhul tuleb BRSile maksta, ka erastamislepingu lõpetamisel.
Peaministri sõnul on BRS teinud valitsusele hinnapakkumise, ent seda ei saa võtta lõplikuna, sest pole nõuetekohaselt vormistatud. Kui palju on aga riik valmis maksma, ei soovinud Ansip öelda, sest lõplik summa selgub läbirääkimistel.
Majandusminister Edgar Savisaare sõnutsi on vähe tõenäoline, et riigil õnnestub raudtee odavamalt tagasi saada, kui BRS selle eest maksis. “Vigade parandus on alati kallis lõbu,” märkis Savisaar. Ta lisas, et on positiivne, et BRS on valmis taas riigiga suhtlema.
BRS sai 66 protsendi Eesti Raudtee aktsiate omanikuks 2001. aastal ühe miljardi krooni eest. Lisaks kohustus BRS tegema raudtee infrastruktuuri investeeringuid umbes kahe miljardi krooni ulatuses.
Ansipi sõnul on praegu raske öelda, kas riik saab raudteed tagasi ostes rahalist kahju, sest mehaaniliselt ei saa toonast ja praegust aega võrrelda.
Savisaare ütlust mööda peab lõpliku otsuse Eesti Raudtee taasriigistamise kohta tegema Riigikogu.
Valitsus jätkab küsimuse arutamist järgmise nädala neljapäeval. (BNS)