Paekivi muudab rahva kiviks selle kättesaadavus

Paekivis nähakse rahva kivi staatust. Foto: Marianne Loorents

Selleks et paekivi kujuneks Pandivere paeriigis rahva kiviks, on olemas kõik eeldused ning selles suunas on ka esimesi samme astutud, tõdeti äsja Väike-Maarjas peetud paekonverentsil.

Eesti Paeliidu teadussekretär Eino Tomberg ütles, et rahva kiviks saab paekivi siis, kui see muutub kättesaadavaks kõigile, kui seda osatakse kaevandada, käepäraste vahenditega töödelda ja kasutada nii ehitamiseks, aiakujunduseks kui ka suveniiride ja ehete valmistamiseks.

Praegu koostab Eesti Paeliit Pandivere paekaarti, mis, nagu selle juurde kuuluvad andmebaasidki, tutvustavad paekarjääre ja vanu murdusid, samuti erinevate leiukohtade paekivi omadusi ning kasutamise valdkondi.

Ka näitab paekaart kätte võimalused vanadest murdudest ehitus- ja viimistluskivi kaevandamiseks või nende korrastamiseks turismiobjektiks.

Pandivere paekaart

Tombergi sõnul laiendatakse Pandivere paekaardiga hõlmatavat ala kogu Pandivere kõrgustikule. Kaardile kantakse paekiviga seotud temaatiline keskustevõrk: paemurrud ja karjäärid, kivitööstus, muuseumid, samuti turismitalud ning toitlustus- ja majutusasutused.

Tänaseks on valminud “Pandivere paekaart 2005. Pandivere paeriik. Lubjaahjud ja paekiviga paemurrud”, kus enam tähelepanu on pööratud paekivile kui loodusvarale: määratletud on maavara varud, maardlad ja paemurrud. Põhjalikumalt on analüüsitud ka tööstuspärandit.

Kaardile “Pandivere koostööpiirkond (Väike-Maarja, Rakke, Tamsalu ja Laekvere vald)” on kantud need lubjaahjud ja paemurrud, mis sellele piirkonnale on olulised: kokku 15 lubjaahju, 20 paemurdu ja 16 esinduslikumat paekivist ehitist.

Paas on Pandivere piirkonna üks tähtsamaid maavarasid. XVIII sajandi lõpuks oli peaaegu igas siinse piirkonna mõisas lubjaahi.

Esimesed lubjamördiga seotud paekivist ehitised Pandivere piirkonnas aga pärinevad juba XIV-XV sajandist. Nendeks olid linnused (Porkuni, Vao, Kiltsi) ning Simuna ja Väike-Maarja kirik.

Lubja tööstuslik tootmine algas 1877. aastal, tollal põletas kolmes suures maa-ahjus lupja Tamsalu mõisa omanik Uexküll. Paekivist on ehitatud sellised väljapaistvad ehitised nagu Porkuni mõis ning Muuga mõis ja tuulik.

Pae kasutamine

Kohalik paekivi ehk paas on vajalik eelkõige hoonete püstitamiseks ja aia ilmestamiseks. Paekivist saab teha kiviaedu, basseinide ääriseid, lõkkeasemete aluseid ja välikaminaid. Selleks otstarbeks võib kasutada paemurrust lahti murtud kivi looduslikus olekus või ka paekive vanast kivihunnikust.

Mäeinsener Erki Niitlaane sõnul on iseseisvas Eestis maaomanikul olnud alati õigus oma maalt oma tarbeks maavarasid võtta, selles suhtes ei tee erandit ka praegu kehtiv seadus.

OÜ Lossikivi juhataja Aivar Allikmaa sõnul on viimase 15 aasta jooksul paasi kasutatud näiteks müürikividena tugimüüride ja piirdeaedade ehitamiseks, aknalauaplaatideks, massiivseteks trepiastmeteks, aiapostideks, hauatähisteks, skulptuurideks ja suveniirideks ning paljuks muuks.

“Paekivi on kasutatud kas põranda-, fassaadi- või trepiastmematerjalina pea kõikide Tallinnasse ehitatud või seal renoveeritud välisriikide suursaatkondade juures. Samuti on paekivi kasutatud üheksakümnendatel aastatel ehitatud uute postkontorite juures, Estonia teatri ja Draamateatri majas ja Pirita kloostri ehitamisel,” loetles Allikmaa.

Paekonverentsi korraldasid Eesti Paeliit, Väike-Maarja vallavalitsus ja Väike-Maarja põllumeeste selts.