Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2507355t1h3715.jpg)
Alates sellest nädalast saab Rakveres MTÜ Eesti Rehviliidu kogumispunkti tasuta ära anda vanu sõiduautorehve, mille tagastamise eest on seni tulnud rahakotti kergendada.
Vanu rehve võetakse vastu esmaspäeviti ja neljapäeviti kahest viieni Rakvere Linnahoolduse OÜ-le kuuluval maalapil Rakvere spordihoone taga.
“Kohal on Linnahoolduse OÜ töötaja, kes juhatab tulijatele, kuidas rehvidega toimida,” ütles Linnahoolduse juht Üllar Vaserik.
Seni sai rehvid viia Rakveresse Ragn-Sell ASi hallatavasse prügilasse, kus eraisikule maksis ühe sõiduautorehvi üleandmine umbes 30 krooni.
Tootja vastutab
Aastas tuuakse Eestisse hinnanguliselt umbes 9000 tonni uusi rehve ning niisama suur kogus muutub kasutamiskõlbmatuks. MTÜ Eesti Rehviliit võtab tasuta vastu ka nn ajaloolisi, eelmistest kümnenditest jäänud rehve.
Rehviliidu tegevjuhi Kaur Kuurme sõnul on Rakvere kogumispunkti lubatud tuua kaheksa sõiduautorehvi toomiskorra kohta, aga kui käia kaks korda, sest garaažis on näiteks 16 kummi, ei juhtu ka midagi. Suuremate koguste puhul tuleks Rehviliiduga enne ühendust võtta.
Üleriigiline süsteem
1. jaanuarist kogu riigis käivitunud rehvide kogumise süsteem tuleneb jäätmeseadusest, mille kohaselt on firmadel, kes toovad probleemtooteid Eestisse ja müüvad neid siin, kohustus organiseerida nende edaspidine üleriigiline kogumine ja taaskasutamine.
“Ükski rehviettevõtja ei suuda seda kogu riigis tagada, seega ongi rehvitootjad loonud tootjavastutusorganisatsiooni MTÜ Eesti Rehviliit, mis võtab kohustuse ja vastutuse enda kanda,” ütles Kaur Kuurme.
Senini tuleb palju rehve autode alt, mille eest seaduses oleva augu tõttu taaskasutustasu ei maksta. “Tahakski siinkohal öelda, et tarbijal on õigus vanade ja nn ajalooliste rehvide tagastamise kohta küsida igalt rehvitöökojalt või edasimüüjalt,” rääkis Kuurme, sest ka süsteemis mitte osalevatel firmadel ja töökodadel on kohustus tasuta vastu võtta nii tekkivaid kui ka ajaloolisi rehve.
Praegu on Eestis 16 suuremat kogumispunkti. Lääne-Virumaa keskne jaam asub Tamsalus ja alustas oma tegevust oktoobri alguses. Lisaks on üle riigi ka jäätmejaamu nagu Rakvere Linnahoolduse OÜ territooriumil asuv kogumispunkt, mis on eelkõige mõeldud eraisikutele.
“Tulevikus saab siia hakata ehk ka vana elektroonikat tooma,” ütles Kaur Kuurme.
Kogumispunktide ja jäätmejaamade rahastamine käib printsiibil, et saastaja maksab. Ettevõtted deklareerivad, palju nad on rehve maale toonud, ja neile väljastatakse selle kohta arve.
Ühe tonni rehvide hind on 800 krooni.
Kogumispunktidest viiakse rehvid Tallinnasse Jõelähtme prügilasse, kus asub Eesti Rehviliidu mobiilne rehvipurusti. See soetati koostöös keskkonnainvesteeringute keskusega, kes finantseeris poole 7miljonilisest maksumusest.
Purusti võimsus on viis kuni kaheksa tonni rehve tunnis ning saadud materjali saab kasutada näiteks prügilate uute ladestusalade ehitamisel aluspinnana, kattepinnana või teetöödel.