Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/11/24/6106099t1h3503.png)
Kookospalmi kodumaaks peetakse Malaisia idaosa ja Tahitit. Ladinakeelne nimetus Cocos tuleneb portugali keelest ja tähendab tõlkes ahvi.
Suured puud kasvavad sageli mererandadel, viljad satuvad merre ja hulbivad nädalaid või kuid vee pinnal. Randunud kusagil piisava niiskusega alal, hakkab vili idanema, kasvades puuks paneb aluse uuele palmisalule.
Kookospalmid on kuni 25 meetri kõrgused sulgjate tumeroheliste läikivate lehtedega puud. Puutüvi on voolujooneline ja väga tugev. Esimesi vilju hakkab puu kandma seitsmeaastaselt, kuid suure saagikuse saavutamiseks kulub veel aastaid. Õitsemisest kuni viljade valmimiseni kulub keskmiselt 11 kuud, 4 kuu vanuselt on kookospähklid suuruselt täiskasvanud. Toores vili on värvuselt roheline, valmides aga tumepruun.
Botaanilises mõttes pole kookospähkel pähkel, vaid luuvili, mis koosneb neljast kihist. Kõige pealmine on nahkjas ja veekindel väliskest, mis kohe pärast viljade koristamist eemaldatakse. Selle all on tugeva käsna taoline kiudkest. Järgneb 0,5 -1 cm paksune tugev luukest, mille sees on 1-1,5 cm paksune valge toitekiht. Vilja rasvarikas toitekude, mida kuivatatult kopraks nimetatakse, on tähtsaim ja nõutavaim saadus maailmaturul.
Et toitekiht sisaldab väga suurel hulgal organismile vajalike vitamiine ja rasvhappeid, siis tarbitakse seda ka värskena toiduks. Ühe kookospähkli toitekiht sisaldab 25 grammi küllastamata rasvhappeid, A- ja B-grupi vitamiine ja seedimist soodustavaid fermente.
Tervistav kookospiim
Kookospähkli õõnsust täidab veetaoline vedelik, mida rahvasuus kookospiimaks kutsutakse. Kookospiim parandab seedimist ja kosutab energiavaeguse korral. Kääritatud kookospiima kasutatakse edukalt veini- ja likööritööstuses.
Kookospähkli avamine on tõsine ettevõtmine. Luukestal paiknevatele väikestele õõnsustele tuleb naela abil haamriga lüüa ja siis pooled ettevaatlikult avada. Kauplustesse müügile tulevatel viljadel on kaks pealmist kihti eemaldatud. Kookospähkli kvaliteeti saab enne ostmist määrata loksutades - kõlblikel viljadel on sees kookospiim. Seistes muutub kookospiim tahkeks ega ole nii väärtuslik nagu värskelt.
Kookospiimast saab meeldiva kokteili, kui sellele lisada sulatatud jäätist ja purustatud puuvilja- või marjatükke ning aniisiseemneid.
Sisse süüa, peale määrida
Pähkli kuivatatud sisu kasutatakse riivitult kondiitri- ja kosmeetikatööstuses, see on tooraineks kookosõli ja -või saamisel. Kookosõli sisaldavad šampoonid ja kreemid annavad juustele pehmuse ja toidavad nahka. Kookosvõist valmistatud maskid sisaldavad nahka pinguldavaid ja noorendavaid koostisosi, vähendavad pigmendilaikude teket. Kookosõli massaažiõlina on väga aromaatne ega jätta nahka rasvaseks.
Kookospähklil on ka tööstuslik otstarve. Kookospalmi tüve kasutatakse ehituses, pähkli kiudkestast valmistatakse nööri, köit, matte, kotte ja punutisi. Kõvast luukestast saab treida mitmesuguseid asju ja teha neist dekoratiivseid toidunõusid.
Kookospalmi sulgjatest ja tugevatest lehtedest valmistatakse katuseid, palk on hinnatud nii ehitus- kui laevatööstuses. Noori palmilehti hakitakse ja süüakse tervistava salatina - nn palmikapsas. Noored palmilehed on väga mahlakad ja neist erituv neste ravib silmapõletikke ja haavandtõbesid. Noorelt äralõigatud õisikuvarre tüükast voolab palmimahla, mida juuakse värskelt või kääritatakse palmiveiniks.
Kookospalmi koor on väärt küttematerjal, sest kuiv koor võtab kergesti tuld.
Kookospähklid on meelepäraseks toiduks šimpansidele ja gorilladele. Ahvid purustavad tugeva luukesta kiviga ja ning tugevate lõualuude ja hammaste abiga tühjendavad mõlemad viljapooled.
Parandab seedimist
Kookospalmi mahlast tehtud leotisega saab ravida mitmesuguseid haavu ja põletusi. Käärinud kookospiimast valmistatakse veine, likööre ja kookosäädikat, mis on mahedam kui õuna- või tavaline söögiäädikas.
Riivitud kookoshelvestega võib kaunistada kooke ja lisada neid šokolaadile. Supilusikatäis kookoshelbeid päevas on võrreldav lusikatäie mee toiteväärtusega. Kookospähkli väärtust toiduainena tõstabki tema küllastamata rasvhapete rohke sisaldus, mistõttu kookoseõli tarvitamine toiduks parandab seedimist ja pärsib halbade bakterite paljunemist seedetraktis. Seega võib õigustatult pidada kookospähklit pähklite kuningaks.
Karin Hansson
Artiklis on kasutatud Kalju Kase raamatut “Puuviljad, marjad ja pähklid” ning Daniel Normani artiklit “Kookospähkli tervistavad omadused”. California, 1982.