Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/02/17/314663t1he2e5.jpg)
/nginx/o/2013/10/04/2507745t1h5f72.jpg)
Lelupoes pakutav võtab sageli silme eest kirjuks. Kuidas aga leida lapsele just see kõige õigem mänguasi - lõbus, kuid samas ka arendav?
Rakveres asuva Juku mänguasjakeskuse teenindaja Anne Teras ütles, et laste mänguasjaeelistused muutuvad oluliselt vastavalt sellele, milline multikas või film parasjagu kinos või teleekraanil jookseb.
“Pärast seda, kui linastus “Kariibi mere piraadid”, nõuti palju kõike piraatidega seonduvat, näiteks piraadilaeva ja aardekirstu,” rääkis Teras
Populaarsed kaardimängud
Praegu on suur minek “Yu-Gi-Oh” mängukaartidel, mis on tehtud Jaapani samanimelise multifilmisarja põhjal. Tegemist on strateegilise kaardimänguga, milles pannakse võhikule ülikeeruliste reeglite järgi võitlema koletised ja sõdalased.
“Poisid on nende reeglitega väga hästi kursis, pole mingit probleemi. Käiakse muudkui aga uusi kaarte ostmas,” ütles Anne Teras.
Samas maksab kaardipakk 208 krooni, mis pole sugugi väike väljaminek. “Tundub, et lapsed saavad tänapäeval suuremaid taskurahasid kui kunagi varem,” rääkis Teras. “Laps tuleb sageli, 500kroonine näpus, ja ostab endale mõne kalli mänguasja. Kui mina väike olin, oli selline asi välistatud.”
Väga hästi sobivad lastele karaokeaparaadid, millest ühesse saab panna kasseti ja teise CD. Viimase puhul lükkad CD karaokemasinasse, haarad mikrofoni ja laulad kaasa, kusjuures tehniliselt on süsteem nii peeneks aetud, et mikrofonil saab isegi helitugevust muuta.Poiste seas on järjekindlalt populaarsed kõikvõimalikud puldiga sõidukid, keskaegsete rüütlite, draakonite ja võluritega võitlusmängud ning loomulikult erinevad ehituskonstruktorid ja -klotsid.
Väikeste tüdrukute meeli erutavad aga üle kõige kaunid, üleni mukitud ja arvukate aksessuaaridega varustatud printsess-nukud: igipopulaarsest Barbie’st on praegu isegi rohkem nõutud Bratzi nukud mitmes variatsioonis.
Õnneks on igasuguste uhkete ja moodsate mänguasjade kõrval Anne Terase sõnul endiselt hinnas ka lauamängud, mille seas jagavad esikohta jätkuvalt “Monopol” ja “Alias”.
Samuti on populaarsed erinevad mälu treenivad lauamängud nagu “Eesti mälumäng”, mis sisaldab 2400 Eestit ja eestlust puudutavat küsimust mitmest valdkonnast, nagu ajalugu, kultuur, loodusteadus, geograafia, sport ja varia.
Sarnane “Maailma imed” paneb mängija teadmised proovile maailmas tuntud ja vähemtuntud vaatamisväärsuste vallas. Sellised lauamängud on sobilikumad küll siiski vanematele lastele ja täiskasvanutele.
Ka lauamängude tegijad käivad viimaste moeröögatustega kaasas: pärast ülimenuka “Da Vinci koodi” linastumist ilmus mäng “Kristallkood”, kus tuleb väikeste tahvlikeste abil lahendada salapärane kood ja koguda võimalikult palju kristalle.
Rakverest pärit lapsevanem Raili Antonov ütles, et valib oma lapsele mänguasja selle järgi, mida viimane parasjagu ihkab. “Praegu on tal suur ehitamisbuum, puuklotsidest tornid ja kirikud kerkivad kodus üksteise järel,” rääkis Antonov, kes püüab keskmiselt kord kuus võsukest mõne uue mänguasjaga üllatada. “Umbes 50 krooni kuus pole minu arvates palju, et lapsele vaheldust lubada, aga kalleid mänguasju küll niimoodi osta ei jaksaks, tegelikult pole seda ju vajagi. Tähtis on hoopis lapsega koos mängida ja näidata talle asju, mida olemasolevate mänguvahenditega veel teha saab.”
Palju pole oluline
Tallinna ülikooli Rakvere kolledži loengutsükli “Mäng ja lapse areng” lektor Lehte Tuuling ütles, et oluline pole mänguasjade rohkus, vaid need peaksid võimaldama areneda. “Kui lapsel on liiga palju mänguasju, siis tema tähelepanu hajub, ta ei õpi põhjalikumalt keskenduma ega suuda oma fantaasiat hästi rakendada,” rääkis Tuuling. “Kui laps teab, et ta võib kogu aeg endale uue mänguvahendi saada, siis ei õpi ta oma asju ka hindama ega väärtustama.” Tuulingu sõnul pole mänguasja välimus oluline, tähtis on, et see oleks mitmeti kasutatav. “Näiteks kui lapsevanem ostab oma väiksele tütrele nuku, siis peaks last suunama ja näitama talle, mida kõike saab sellega teha - näiteks riidesse panna ja riidest lahti võtta, seletada, et nukul võib olla mitu ametit jne,” rääkis lektor.
Väga oluliseks peab Tuuling mänguvahendeid, mis võimaldavad lapsel palju liikuda, näiteks hüppenöör, pall, väike ronimisredel, pugemisnurgake jms.
Arendavad on ka lauamängud, mille kaudu on võsukestele võimalik õpetada väärikat võitmist ja kaotamist. “Lauamäng toob pere kokku. Ükski mäng ei asenda lapsevanemat, kes peaks üritama võimalikult tihti lapsega koos mängida,” ütles Tuuling.
Tema sõnul on teine kuni neljas eluaasta lapse elus korraharjumuste kujunemise aeg ning just siis on oluline, et ümbrus oleks korras: pärast mängimist tuleb mänguasjad kokku korjata ja oma kohale panna.