Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2507951t1h1094.jpg)
Eesti elanike siirdumine välismaale elama, tööle või õppima pole kellelegi uudiseks. Sealjuures ei maksa unustada vajadust oma elukoht registreerida.
Kuigi meie rahvastikuregistriseadus kohustab isikuid hoolitsema enda, oma alaealiste laste ja eestkostetavate elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris, on inimestel siiski palju küsimusi.
Nii tuntakse jätkuvalt huvi, kui palju on inimesi ühest või teisest piirkonnast võõrsile lahkunud, kus nad siis tegelikult elavad jne.
Ehk teisisõnu - kus on registreeritud nende elukoht, kuhu laekub tulumaks, millisesse omavalitsusse nad vajadusel abisaamiseks pöörduda võivad, ja lähenevaid Riigikogu valimisi silmas pidades, kus ja kas nad valida saavad.
Seadus kohustab
Rahvastikuregistri seaduse kohaselt tuleb Eestis elavatel inimestel registreerida oma elukoht. See tähendab, et inimene peab määrama oma põhielukoha, kus ta suurema osa ajast elab.
Selle juriidilise aadressi järgi saabuvad inimesele ametlikud teated, määratakse tema valimisõigus. Sama aadressi järgi laekub kohalikku omavalitsusse ka inimese tulumaks.
Just tulumaks seob inimest kohaliku omavalitsusega sel moel, et tal on õigus pöörduda omavalitsuse poole, kus on registreeritud tema elukoht, lasteaiakoha, kooli-, sotsiaalabi jms teenuste saamiseks, sest inimene on oma tulumaksuga andnud panuse kohaliku elu edenemisse.
Kaudselt on elanike arv aluseks paljudel muudelgi juhtudel, näiteks programmide kaudu raha taotlemisel kas siis maakonnale või kohalikule omavalitsusele.
Kus on või peaksid olema registreeritud inimesed, kes on asunud elama välismaale, näiteks Soome?
Eesti ja Soome riik on astunud otsustava sammu, korrastamaks oma rahvastiku andmebaase. Selleks sõlmisid nad 2005. a alguses lepingu, mille alusel toimub kahe riigi vahel elukohaandmete vahetus.
Rahvastikuregistri seaduse kohaselt muudetakse rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmed isiku elama asumisel välisriiki, nt kui ta on saanud Soome alalise elukoha. Sel juhul on isik kohustatud 30 päeva jooksul oma sealse elukoha andmed edastama Eesti kohalikule omavalitsusele või välisesindusele.
Juhul kui isik ei ole välisriiki elama asumisel teavitanud registrit oma elukohaandmete muutumisest, võib siseministeerium muuta isiku elukoha andmed Eesti rahvastikuregistris välisriigist saadud andmete alusel.
Kasu saavad kõik
Vastavalt saadud andmetele kanti hiljemalt 5. detsembriks 2006 Soome rahvastikuregistrist saadud aadressandmed Eesti rahvastikuregistris isiku elukoha põhiaadressiks. Nimetatud rahvastikutoimingud tehti lähenevaid Riigikogu valimisi silmas pidades, et alaliselt välismaal elavad Eesti vabariigi kodanikud saaksid samuti valijakaardi.
Nii oli Lääne-Viru maavalitsuse rahvastikuregistri andmeil 5. detsembri seisuga Soome aadress põhiaadressiks 758 Lääne-Virumaa elanikul. Kõige enam oli Soome elama asunuid Rakvere linnast – 216, Vinni vallast - 91 ja Tamsalu vallast – 70.
Samal ajal oli kogu Eestis Soome põhiaadressiks kantud üle 8500 Eesti kodanikul.
Siinkohal teadmiseks, et juhul kui inimene asub uuesti elama Eestisse, tuleb tal elukoha registreerimine taas ette võtta. Tal on kohustus teavitada sellest Soome rahvastikuregistrit ja registreerida oma elukoht Eestis, esitades selleks elukohateade kohalikule omavalitsusele, kus on tema uus elukoht.
Et kasu elukoha registreerimisest saavad kõik, ka inimene ise, tasub registreerimise protseduur ette võtta.