Etiketitähestik

Kõik sakslased teavad härra Knigget. Tema käitumisraamatute toel on läbi sajandite saksa täpsus ja kombed endiselt olemas. Kui täna mõni ta soovitus tundubki veidi vanamoodne, on sedagi hea teada: ehk saab noorem põlvkond oma lubjakatest esivanematestki paremini aru. Sirvime täna üheskoos härra Knigge kombepiiblit “Knaurs neue Knigge”(eesti keeli “Korrektsete kommete A ja O”).

Head kombed ei maksa ju midagi! Või siiski.

Aastavahetus. Paljudel on kombeks teha aastavahetuseks või jõuludeks väike kingitus oma kirjakandjale-pensionitoojale, prügivedajale või mõnele muule igapäevasele teenindajale.

Abikaasa. Kui teid tutvustatakse koos ametlikul üritusel, on väljend “minu abikaasa” omal kohal. Sõprade seltsis või mitteametlikel koosviibimistel öelge lihtsalt “minu naine” või “minu mees”. Kõlab loomulikumalt.

Alkohol. Kange alkohol ei käi söögi juurde, pigem klaas veini või õlut. Ärilõunal on liigne naps lausa tabu. Klaase võib alati kokku lüüa ka alkoholivaba joogiga.

Allkiri. Kõikidele kirjadele on soovitav isiklikult alla kirjutada. Kui ärikirjadel on allkirjatempel, tuleb sinna juurde lisada allakirjutanu ees- ja perenimi.

Avec. Kutsel on kirjas “Austatud härra Keskküte avec”. See tähendab, et kutsutud olete koos kaaslase või saatjaga. Lihtsalt kutse kahele: minge naisega, lapsega, sõbraga, vanaemaga.

Aplaus. Kui kontserdil mängitakse mitmeosalist heliteost, ei ole seda sobiv aplausiga katkestada. Mis sest, et dirigent sonaadi osade vahel laupa kuivatab või orkestrandid sümfoonia osade vahel köhatavad, aplaus tuleb ikka alles lõpus. (Jõhvi uue kontserdimaja avahooajal oli kohatu aplausi pärast tihti ebamugav saalis olla.)

Ka kirikus võib plaksutada, tavaliselt annab dirigent selleks märku.

Automaatvastaja ajab tihti segadusse, harilikult visatakse seda kuuldes toru hargile. Mõistlik oleks siiski öelda oma nimi, helistamise põhjus, kuupäev ja isegi kellaaeg. Loomulikult lisage oma telefoninumber.

Ball on tantsupidu, kus säravad suured ja pidulikud maani õhtukleidid ning smokingud-frakid. Ballikutsel on tavaliselt märgitud nõuded riietusele. Iga härra võib ballil tantsule paluda iga daami.

Dekanteerimine on see, kui kallate veini pudelist karahvini - nii rikastate jooki hapnikuga. Mõttekas on dekanteerimine just noorte veinide puhul.

Ehted. Ehteid ei kanta ballikinnaste peal, ka ei sobi kokku odavad ja kallid materjalid (plastmass ja kuld, puu ja briljandid). Meestel on maksimaalselt kaks sõrmust, üks neist on laulatussõrmus.

Erakõne. Kas pole tavaline, et kellegi kodust numbrit valides kuulete telefonitorust vaid “halloo” või “jah”?

Kahjuks on see tuttav, ja lugupidamatu. Vähemalt oma perekonnanime võiks toru tõstes öelda.

Esitlemine. Oluline on esitletavate positsioon: meest esitletakse naisele, alluvat ülemusele, kohalikku välismaalasele, uut töötajat kollektiivile.

Viimase näite puhul peaks seda tegema firmajuht ise.

Fopaa. Prantsuse keeles faux pas ehk eksisamm, ka taktitu käitumine või n-ö ämbrisse astumine (tänuväärt materjal kollasele pressile).

Frakk on pidulik õhtuülikond, cravate blanche, white tie. Frakk on nii pidulik, et isegi käekell on sobimatu, kõlbab vaid hõbedast või kullast taskukell.

Hambaorgid on küll pea alati laual, kuid heas seltskonnas neid lauas ei kasutata, isegi käe varjus mitte. Selleks tuleb minna tualetti.

Istekohad. Isegi püstijalalaua korral tuleks hoolt kanda istekohtade eest, kaks tundi seista on ikka liiast. Kui teil tuleb lauast tõusta ja teistest istujatest mööduda, tehke seda näoga laua poole. Teatrisaalis liigute ridade vahel vastupidi, näoga istujate poole.

Jalatsid on need, mis reedavad idaeurooplase: meil võib kõik olla viimase peal (auto, naine, ülikond, kell), kuid kingad on lääpas ja viksimata.

Jalatsiost. Võtke kaasa oma sokid või ostke kohapeal, palja jala otsa kingi ei proovita.

Jõulud on aeg heategevuseks, kui te seni pole abivajajaid märganud.

Kaastundeavaldus. Kaastunnet avaldatakse ärasaatmisel kabelis, kirikus või haua ääres. Kirjalik kaastundeavaldus tuleks kirjutada käsitsi. Telefoni teel kaastundeavaldus on margiraha kokkuhoid, mitte siiras osavõtlikkus.

Kaastundevisiit. See on lähisugulaste, sõprade ja heade naabrite eesõigus. Kaasa võiks võtta valgeid lilli ja midagi kohvikõrvast. Leinamajja ei minda halama, pigem helgeid hetki meenutama, ka abi pakkuma.

Kallamine. Kohvi-teed kallates ei tõsteta tassi alustassilt. Veiniklaasi ei täideta kunagi pilgeni: punast veini pool, valget kolmveerand klaasi. Šampanjat kallates tõuseb vaht servani ning vajub tagasi ja niipaljukest jääbki klaasi, juurde ei valata.

Kiilaspea. Mehed suudavad palju hullemate asjadega leppida, näiteks peresünnitusega.

Siiski võib vahel kohata auväärset härrasmeest, kes püüdlikult oma paari (värvitud!) pikka kiharat üle paljaneva lagipea soengusse sätib. Ja kui siis korraga tuul tõuseb

Veel alles jäänud juuksed võiks hoopis lühikeseks pügada ja maailmale kuulutada eesti vanasõna: “Ainult oina pea on karvane.”

Kikilipsuga jätkame järgmisel laupäeval.

Raivo Riim, kombeline vestja