Piiskopilinnuse kaevetööd tõid jahmatava avastuse

Tallinna Ülikooli III kursuse ajalootudeng Ingvar Dereševski Porkunis piiskopi pealinnuse müüre välja kaevamas.

FOTO: Tairo Lutter

Porkuni linnuse väljakaevetööd pakkusid arheoloogidele ja ajaloolastele üllatava avastuse, millele esialgu ei osata täpset seletust anda.

Arheoloog Villu Kadakas rääkis, et linnuse kabeli koori ehituse osadeks olevad ümarkaarsed apsiidid (eendehitused) on iseloomulikud romaani perioodile, mis Eestis lühikest aega kestis.

Romaani stiil asendus Euroopas juba kolmeteistkümnenda sajandi keskpaiku gooti stiiliga. Porkuni piiskopilinnus on ehitatud aga aastatel 1477-1479.

Mida sellest järeldada saab? Ilmselt mitte seda, et linnus on ehitatud juba XIII sajandil. Igatahes on küsimusi palju ning nii ajaloolastel kui ka arheoloogidel siin rohkesti peamurdmist.

Kunagise Tallinna piiskopi Simon von der Borchi pealinnuse arheoloogilistel kaevetöödel leiti veel palju muud põnevat. Välja kaevatud müüriosad üllatasid oma massiivsuse ja piiskopilinnuse suurusega.

Linnusel oli vägevust

Agu EMS OÜ juhataja Guido Toosi sõnul üllatas kõige enam linnuse massiivsus ja suurus. “Saime palju uusi andmeid lisaks sellele, mis meil plaanimaterjali põhjal teada oli. Just ehitusmahtude kohta. Kaevamised tõid välja, et ehitusmahud olid meile seni teadaolevast märksa suuremad ja linnus võimsam, kui esialgu arvasime,” andis ta hinnangu tehtud tööle.

Esimeste väljakaevamiste käigus leiti hästi säilinud kannus, vaskmünt, kahhelkive, keraamikat, mida saab dateerida Liivi sõja aega. Liivi sõja päevadesse jääb peapiiskopilinnuse hiilgeaeg ja lõpuks ka häving.

Kuidas poolteise meetri paksused linnusemüürid jäägitult hävisid, sellele andis oma ettekandes vastuse arheoloog Villu Kadakas, kes selgitas, et paekivi, mida linnuse ehitusel kasutati, polnud kohati kõige kvaliteetsem.

Massiivsete müüride ehitamiseks kulus palju paekivi ja ilmselt hangiti seda Porkuni ümbruse paepaljanditest, mis olid kõige lähemad ja käepärasemad. Porkuni lähedal on hulgaliselt paepaljandeid, kuid kõikidest neist ei saa kvaliteetset ehitusmaterjali. Ilmselt mindi aga kergema vastupanu teed.

Legendid ärgitasid uurima

Linnuse arheoloogiliste väljakaevamiste mõtte üks algatajaid ja projekti ellukutsuja on Üllas Hunt, kes töötas kolm aastat tagasi Tamsalu valla arendusnõunikuna.

“Mind võlusid Porkuniga seotud paljud legendid. Samuti selgus, et siin on ka arheoloogiliste väljakaevamiste poolest valge laik, mis väärib uurimist,” põhjendas Üllas Hunt ettevõtmist.

Juba oli Porkuni piiskopilinnuse ainsasse allesjäänud väravatorni rajatud paemuuseum ja Üllas Hunt otsustas pühenduda Porkuni piiskopilinnuse ajaloo väljaselgitamisele. Ühtlasi mõeldi ka paemuuseumi laiendamisele ja atraktiivsemaks muutmisele. Tänavu sügisel jõutigi nii kaugele, et alustati arheoloogilisi uurimisi, mille sissejuhatav etapp on nüüd lõppenud. Selgust saadi linnuse suuruse kohta ja tõestust leidis kabeli olemasolu linnusemüüride vahel.

Projektiga minnakse edasi

Arheoloogiliste väljakaevamiste aktiivse edendaja Üllas Hundi sõnul on esialgne ettekujutus linnuse paiknemisest ja suurusest olemas ja nüüd on plaan edasi minna.

“Otsime võimalusi linnuse alusmüüride taastamiseks, konserveerimiseks ja eksponeerimiseks. Projekti on rahastanud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Tamsalu vallavalitsus. Soovime projekti kaasata ka Euroopa Liidu fondide raha,”rääkis Üllas Hunt tulevikuplaanidest.

Tamsalu abivallavanem Riho Tell näeb projekti realiseerimises Porkuni kui Tamsalu valla ühe kaunima turismipaiga veelgi atraktiivsemaks muutmist. “Paemuuseumi torn on praegu ainus säilinud osa kunagisest ajaloolisest piiskopilinnusest. Linnuse alusmüüride väljakaevamine ja eksponeerimine annab muuseumile juurde palju ajalooväärtust,” rääkis Tell.

Tagasi üles