Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/02/17/314663t1he2e5.jpg)
/nginx/o/2013/10/04/2508111t1h75e7.jpg)
Pühade eel ägavad kaupluste letid ohtrate jõulukaunistuste raskuse all, kuid paljud eelistavad uute asemel hoopis kümneid aastaid kasutusel olnud ja armsaks saanud ehteid, mis kannavad endaga mälestusi.
Jõulud jäävad lahjaks, kui puudub jõulutunne, aga iseenesest see ei teki – jõulutunne tuleb luua. See on seotud eelkõige aistingute ja lõhnadega, aga kindlasti ka kodu kaunistamisega.
Tarvanpää tantsuõpetaja ja -looja Maie Orav ei mäleta jõulupühasid, mil tema kodus poleks olnud jõulupuud. “Lapsepõlvest mäletan, et meil oli alati suur puu toas ja samamoodi on ka nüüd,” rääkis Orav. “Nagu öeldakse – me kanname lapsepõlve endaga kaasas.”
Jõuluehetest on naisele kõige armsamad need, mis on jäänud juba ammusest ajast. “Vanad ehted on nii armsad ehk sellepärast, et need tekitavad sideme eelnevaga, möödunud pühadega, mälestustega,” arvas Orav. “Nendega taaskohtumine igal aastal samal ajal teeb südame kuidagi nii soojaks. Uusi jõuluehteid ma peaaegu ei ostagi.”
Maie Orava peres on veel au sees traditsioon jätta jõulutoit ööseks lauale. “Nii saavad ka nähtamatud hinged jõuluroogasid maitsta,” sõnas ta. “Jõulud ei ole pidutsemiseks, vaid pigem mõtisklemiseks ja möödunud aastale tagasi vaatamiseks. Jõulud on püha aeg. Pidutseda saab uuel aastal.”
Jõulu tilu-lilu
Kadrina koguduse õpetaja Meelis-Lauri Eriksoni peres toimivad klassikalised traditsioonid: kuusk, küünlad, piparkoogid.
“Enne pühasid on meil kodus alati suurpuhastus ning seejärel ehime üheskoos jõulupuu,” rääkis Erikson. “Nii toas kui õues põlevad küünlad ja kui ilm vähegi lubab ning lumi maas, oleme lastega teinud maja ette lumest laterna.” Tavakohaselt küpsetab Eriksonide pere pühade eel ka piparkooke.
Rakvere teatri näitleja Ülle Lichtfeldt kaunistab kodu tavaliselt nädalake enne pühi. “Et igal pool on seda jõuluteemalist tilu-lilu nagunii väga palju, nii et see pressib ustest ja akendestki vägisi sisse, siis kodus eelistan ma pigem tagasihoidlikke ehteid ja kaunistusi,” sõnas Lichtfeldt.
Kuigi üldiselt on ta seda meelt, et kuusk jäägu metsa, tuleb tänavu pisipere rõõmuks jõulupuu siiski tuppa tuua. “Kuuske ehivad meil lihtsad valged lumepallid ja elektriküünlad, kulda ja karda ma ei armasta,” ütles Lichtfeldt.
Seevastu on näitleja suureks nõrkuseks küünlad, mida pühade ajal kulub terve hulk. “Eriti meeldivad mulle igasugused lõhnaküünlad, millel on mingi eriline toime.”
Uudsed lahendused
Rakvere linna kunstnik Jule Käen usub, et juba ainuüksi elukutse tõttu on jõulukaunistamine tema jaoks vältimatu. “Kodu kaunistamisel olen pigem spontaanne,” rääkis Käen. “Mul on varasematest aastatest igasuguseid ehteid jäänud ning püüan neid iga kord erinevalt sättida, et endal ka huvitavam oleks.”
Kõige rohkem on naisele meelt mööda vanaaegsed, emalt ja vanaemalt pärandunud jõuluehted, mis kannavad pere hinge ja ajalugu. “Lemmikud on päris käbidest ja traadist keeratud kuuseküünlahoidjad, mille sarnaseid praegu enam kuskilt saada pole,” ütles Käen. “Üht-teist olen ka ise meisterdanud ja tavaliselt ma kombineeringi isetehtud ja ostetud asju.”
Uusi ehteid Käen eriti ei igatse. “Kui midagi väga toredat poes ette jääb, siis ostan, aga süsteemne šoppaja ma kindlasti pole,” sõnas ta.
Ka Käeni peres särab sel aastal jõulupuu. “Minu poolest võiks see kuusk ju metsa jääda, aga laps nõuab vastupidist ja ma usun, et pühade ajal võiks väikeste soove ja unelmaid ikka täita.”